Ministeerium tõmbas majanduskasvu ootusi oluliselt alla
7. aprill 2014, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium ootab oma esmaspäeval avaldatud kevadises majandusprognoosis Eesti tänavuseks majanduskasvuks kaks protsenti, langetades seda võrreldes eelmise aasta septembris avaldatud suvise prognoosiga 1,6 protsenti.
Varem oodatust väiksema majanduskasvu põhjus on eelkõige Eesti lähiriikide kasvuväljavaadete halvenemine, mis on lükanud edasi varem oodatud ekspordi ning erasektori investeerimisaktiivsuse kasvu kiirenemise, põhjendas ministeerium.
Järgmisel aastal prognoosib ministeerium majanduse mahu suurenemist 3,5 protsenti, kui koos majandusolukorra paranemisega investeerimisaktiivsus ja eratarbimisjulgus taas kasvama hakkavad. Samuti on alates 2015. aastast oodata ehitusturu kasvu kiirenemist seoses erasektori suureneva investeerimisaktiivsusega.
Majanduskasvu riskid on seotud peamiselt Ukraina sündmustega, mis on viimastel nädalatel kiiresti arenenud ning mille täpsemaid majanduslikke mõjusid on enne välispoliitilise olukorra stabiliseerumist veel keeruline hinnata.
Tarbijahinnaindeksi tänavuseks kasvuks prognoosib ministeerium 1,4 protsenti ja 2015. aasta tarbijahinnaindeksi kasvuks ootab ministeerium 2,7 protsenti.
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on prognoosi järgi tänavu 0,1 protsenti SKPst ning järgmisel aastal nullis.
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, mis ühekordseid meetmeid ei arvesta, jõuab ministeeriumi hinnangul tänavu puudujääki 0,7 protsendiga potentsiaalsest SKP-st. Tuleval aastal peaks nominaalne puudujääk olema ministeeriumi hinnangul 0,8 protsenti.
Seoses majanduskeskkonna mõningase halvenemisega on vähendatud ka maksulaekumiste prognoosi, peamiselt sotsiaalmaksu ja kütuseaktsiisi laekumist.
Riigirahanduse prognoos arvestab kehtivate seadustega, mis tähendab, et võimalikud lisameetmed (sealhulgas uus koalitsioonileping) lisatakse prognoosile riigi eelarvestrateegia koostamisel. Sellega kinnitab valitsus järgmise nelja aasta eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas järgnevate aastate valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärgid.
Kuigi oma majanduskasvu prognoosi on tänavu kevadel langetanud kõik, siis kõige drastilisemalt on seda teinud SEB pank, kes ootab Eesti selle aasta majanduskasvuks 0,5 protsenti. Oktoobris ootas pank Eestile tänavu 2,6-protsendilist majanduskasvu.
Möödunud aastal oli Eesti majanduskasv statistikaameti andmetel 0,8 protsenti.