Mudeli looja selgitab: kuidas kasutada börsi analüüsimisel Bollingeri koridori

John Bollinger FOTO: Erakogu

Selleks, et luua investorite poolt laialt kasutatavat tööriista – Bollingeri koridori – oli vaja kõigest arvutientusiasti ja huvi investeerimise vastu. Saatuse tahtel oli selleks inimeseks John Bollinger, kes praegu juhib investeerimisnõustamisega tegelevat omanimelist ettevõtet ning õpetab maailma investoreid, kuidas efektiivselt kasutada tehnilist analüüsi selleks, et saavutada börsil edu.

10. aprillil 2014 saavad J. Bollingeri soovitusi kuulata ka Eesti investorid – tehnilise analüüsi guru peab Pärnu Finantskonverentsil loengu Bollingeri koridorist(Bollinger Bands). «Financial News Network» ja CNBC televisioonis investeerimisest rääkiv ameeriklane selgitab, kuidas tuleb kasutada Bollingeri koridori.

Hinnagraafikutel rakendatav Bollingeri koridor on arvuti poolt moodustatud kolmest joonest. Keskmine joon on tavaline libisev keskmine. Ülemine joon on seesama libisev keskmine, mis on nihutatud üles määratud numbri (kõige sagedamini 2) standardhälbe võrra. Alumine joon on libiseva keskmise joon, mis on nihutatud alla sama numbri võrra, mille võrra on ülemine joon nihutatud üles. Hinnad puudutavad koridori serva ainult väga tugevate kõikumiste ajal ning sageli on see signaaliks, et hinnasuund varsti muutub (kui puudutas alumist serva,on oodata tõusu ja kui puudutas ülemist serva, on oodata langust). Oma lihtsuse ja intuitiivsuse tõttu muutus Bollingeri koridor õige pea väga populaarseks tehnilise analüüsi instrumendiks.

Töötasite kinematograafias, kuid otsustasite hakata tegelema investeerimisega. Miks?

Lõpetasin kinoga seotud õpingud ja veetsin oma karjääri esimese kümnendi võtteplatsil – töötasin eriefektidega. 5–6 aasta pärast hakkasin tasapisi sukelduma investeerimisse. Pikapeale märkasin, et olen hakanud investeerimisele kulutama aina rohkem aega ning et investeerimine on minu jaoks muutumas aina huvitavamaks ja hakkab minu põhitööd tahaplaanile suruma.

Peaaegu kõige tähtsamaks asjaoluks oli personaalarvutite tekkimine. Ostsin aastal 1978 vajalikud detailid ja panin kokku oma esimese arvuti. Kui hakkasin seda kasutama, mõistsin varsti, et arvuti võib olla väga kasulik instrument tehnilise analüüsi tegemiseks. Mõtlesin, et see on huvitav nišš tegevuse laiendamiseks ja olen sellest ajast alates püüdnud kogu oma aja ning tähelepanu pühendada tehnilisel analüüsil põhinevale investeerimisele.

Mida olete õppinud oma esimestest tehingutest börsil?

Nagu paljud algajad investorid usaldasin alguses fundamentaalset analüüsi, kuid märkasin üsna varsti, et kaotan börsil rohkem, kui võidan. Hakkasin lugema tehnilise analüüsi spetsialistide Martin Pringi, Jay Schabacheri, Robert Edwardsi ja John Magee raamatuid ning otsustasin, et nende suhtumine meeldib mulle palju rohkem kui fundamentalistide oma.

Nende investeerimisstrateegiate põhierinevus on selles, et fundamentalist arvab, et turg mõnikord eksib ja otsib selliseid juhtumeid, kus ta orienteerub olukorras teistest paremini. Tehnilise analüüsiga tegelev investor usub, et kogu vajalik info ettevõtte kohta on peidus aktsiate hinnas, seega analüüsides muutusi minevikus, on võimalik üsna täpselt prognoosida tulevikku. Märkasin, et pärast seda, kui hakkasin kasutama tehnilist analüüsi, suurenes minu investeeringutest teenitud rahasumma oluliselt.

Milline on kõige olulisem professionaalse kaupleja iseloomujoon?

Arvan, et professionaalse aktsiatega kaupleja jaoks on kõige tähtsam distsipliin – tuleb valida üks investeerimisstrateegia ja sellest järjekindlalt kinni pidada. Ei saa loota õnnele, kui sind pidevalt juhivad emotsioonid. On vaja mõista, millised on su nõrgad ja tugevad küljed ning õppida neid kasutama oma eelistena.

Kuidas tekkis Bollingeri koridori idee?

Seda mõjutasid mitmed asjaolud. Olin alguses arvutientusiast. Olin üks vähestest, kellel on arvuti ja kes mõistis, et sellest võib olla investeerimisel kasu, seetõttu hakkasin panema investeerimisprotsesse arvudesse varem kui keegi teine.

Lisaks huvitasid mind juba mõnda aega mitmesugused jooned, mis on tuletatud finantsinstrumendi tavalisest keskmisest ja tõstetud teatud protsendipunkti võrra. Tol ajal tegid kõik selliseid jooni „silma järgi“ – tehnilise analüütiku instrumendiks oli paberileht ja pliiats. Kui teed jooni käega, mõjutavad neid paratamatult inimese maailmavaade, kogemus ja emotsioonid.

Sain aru, et kui oskaksin joonte tegemise muuta automaatselt teostatavaks protsessiks, kaoks sellest toimingust igasugune subjektiivsus. Kasutades tolleaegseid programme, vaatasin üle aktsiate kursi muutumise. Selgus, et muutumine on samuti muutuv – see oli fakt, mida nende aegade investorid lihtsalt ignoreerisid. Kasutades neid tähelepanekuid mitme kuu jooksul katse ja eksituse meetodil lõin möödunud sajandi 80-tel aastatel Bollingeri koridori.

Kas võite Bollingeri koridori pidada oma eduka investeerimise vundamendiks?

Osaliselt. Bollingeri koridor vastab küsimusele, kas hinnad on suhteliselt kõrgel või suhteliselt madalal tasemel. Harilikult kui aktsiahind puudutab ülemist koridori serva, loetakse aktsiad ülehinnatuks. Kui see puudutab alumist koridori serva, loetakse aktsiad suhteliselt allahinnatuks. See info on väga oluline ja kasulik, kui seda kasutatakse õigesti koos teiste investeerimise instrumentidega, mis võivad seda kinnitada või kummutada.

Millised võiksid olla need teised instrumendid?

Soovitan koos Bollingeri koridoriga kasutada oma teist projekti «BandWidth», mis näitab, mil määral on laienenud Bollingeri koridor (selle järgi tehakse kindlaks, kas aktsiahind kõigub tugevalt või püsib sarnasel tasemel – toim.). Samuti kasutan ökonomist David Bostiani poolt loodud instrumenti «Intraday Intensity» – see kontrollib aktsia nõudlust ja pakkumist, aidates panna tähele ja ära arvata suurte investorite tehinguid, kes samal ajal kauplevad suurte aktsiate kogustega, sageli tehes seda kauplemissesiooni lõppedes. Kui tekivad tingimused selle instrumendi kasutamiseks, võtan ilmtingimata arvesse selle poolt antavat infot.

Bollingeri koridori info võib olla mitte ainult kasulik vaid ka eksitav. Kuidas vältida eksimist?

Sageli esinev viga on arvamus, et kui aktsiahind ületab ülemist serva, tuleb aktsia maha müüa ja kui hind ületab alumist serva – osta. Kuid see pole alati nii. Aktsiahinnad võivad väljuda Bollingeri koridori piiridest täiesti teistel põhjustel, seetõttu tuleb kasutada seda indikaatorit koos teistega, mis seda kinnitaksid või kummutaksid.

Millises investeerimiskeskkonnas on Bollingeri koridor kõige informatiivsem ja kasulikum?

Bollingeri koridori võib kasutada kõikide finantsinstrumentidega kauplemisel. Samuti pole suurt vahet, milliseks perioodiks seda kasutatakse, seetõttu võib seda kasutada nii lühiajaliste kui pikaajaliste investeeringute juures. Näiteks mina kasutan seda kõige sagedamini päevamuutuste ülevaatamiseks, kuid tean, et need, kes kauplevad valuutaga, kasutavad Bollingeri koridori indikaatoreid edukalt koguni viieminutiliste intervallide kontrollimiseks.

Kas on situatsioone, kus Bollingeri koridori indikaatorid oleksid kasutud?

See instrument ei anna selget korraldust, mida teha aktsiatega. Bollingeri koridor ainult teatab, kas aktsiahinnad on suhteliselt kõrged või madalad. Mõnikord, kui hind ei muutu pikemat aega või muutub suhteliselt vähe, tekib infopuudus. Kui pole selget infot, on parem mõneks ajaks hoiduda Bollingeri koridorist juhindumisest või proovida teisi aktsiaid, mille kohta on rohkem infot.

Kas te ise valite riskantsema või ettevaatlikuma investeerimisstrateegia?

Püüan oma riski alati viia miinimumini. Kauplemise eesmärk on teenida raha. Seega otsin selliseid lahendusi, mis toovad võimalikult palju raha väikese riskiga.

Olete loonud üsna palju investeerimiseks vajalikke instrumente: «BB Impulse», «BB Momentum», programmeerimiskeele «BBScript». Milline on nende toodete üldfilosoofia?

Nagu ka Bollingeri koridor, on paljud teised minu tooted lihtsalt juba loodud instrumentide kvaliteetsed täiustused. Programmeerimiskeele «BBScript» loomisega tegelesin mitu aastat. See on üsna lihtne programmikeel, mida võib selle kättesaadavuse tõttu lihtsale tarbijale ja võimaluste poolest võrrelda Microsoft Exceliga. See on loodud kauplejatele, kes tahavad ise luua indikaatoreid ja neid kergesti kontrollida.

Mida soovitaksite algajale investorile?

Püüa hoida protsessi võimalikult lihtsana. Õpi kasutama mitut head instrumenti ja loo oma investeerimissüsteem, mis oleks vastuvõetav sinu jaoks. Ära muuda süsteemi, sest siis ei suuda sa õppida oma vigadest ja seda täiustada. Ole järjekindel, tea oma tugevaid ja nõrku külgi, püüa kasutada neid endale soodsas suunas.

Kas usute, et inimpsühholoogia mängib investeerimisel olulist rolli? Võib-olla tähendab see seda, et tundetud arvutid on meist paremad ja asendavad meid?

See on võimalik, kuid inimesed on targad ja oskavad kohaneda muutuvate tingimustega, seega ei tasuks maha kanda mitte üksnes mõistust vaid ka intuitsiooni usaldavaid investoreid.

Milliseid inimesi võiksite tuua eeskujuks?

Richard Wykoff, Harold Gartley, Humphrey Neill, Martin Zweig.

Milliseid võimalusi investeerimiseks näete 2014. aastal?

Minu jaoks kõige sümpaatsemana tunduvad väikesed ja arenevad turud, mis olid vahepeal langenud, kuid millel on praegu eeldusi uueks tõusuks.

10. - 11. aprillini toimuval Pärnu Finantskonverentsil toimub John Bollingeri töötuba.

Tagasi üles
Back