Venemaa proovib panna gaasijõed voolama itta

Gaasi rõhu mõõdikud.

FOTO: SCANPIX

Nüüd mil Venemaa suhted Euroopaga hapuks on läinud, peaks Jamali Neenetsi kuberner Dmitri Kobõlkin olema murtud mees. Ostab ju vana kontinent lõviosa tema autonoomse ringkonna külluslikust naftast ja gaasist.

Kuid Kobõlkin naeratab. «Hiina ütleb meile: andke meile gaasi!» vahendab Financial Times kuberneri võidurõõmsat väljaütlemist.
«Nende jaoks on tähtis, et oleks partner, kes saab anda gaasi vähemalt kakssada aastat. Meie saame seda teha.»

Vene majanduse vankudes Krimmi annekreerimisega vallandatud geopoliitilise kriisi tuultes vaatavad Moskva silmad abi otsides Aasia poole. «Aasia ja Vaikse ookeani piirkond on maailma majanduskasvu kese,» ütles majandusminister Aleksei Uljukajev. «Me ei ole arendanud koostööd nende piirkondadega nii aktiivselt nagu oleksime soovinud.»

Venemaa kaubavahetus Hiina, Jaapani ja Lõuna-Koreaga kokku oli mullu 150 miljardit dollarit – kolm korda vähem, kui Euroopaga. Välismaistest otseinvesteeringutest Venemaale aastal 2012 (kokku 485 miljardit dollarit) andsid nood kolme peale vaid 6,1 miljardit.

Vene analüütikute sõnutsi on tüli läänega kui katalüsaator, mis ida-suhteid kiirendab. «[President Vladimir] Putin on juba kaua kõnelenud nihkest itta,» ütles Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu juhatuse esimees Fjodor Lukjanov. «Ukraina kriis pakub ideoloogilist õigustust kiiremaks liikumiseks [sellel suunal].»

Tegemist on aga keeruka manöövriga. «Siin pole tegemist millegi vähema kui keeruka strateegilise ümberorienteerumisega,» ütles Venemaa Teaduste Akadeemia Kaug-Ida uuringute instituudi direktor Mihhail Titarenko. «Meie poliiteliidile meeldib rääkida Venemaast kui milleski mis laiub Euroopast Kamtšatkani, aga Uurali-tagused asjad pole neid iial huvitanud.»

Esimeseks praktiliseks testiks kujuneb kauaks venima jäänud leping, mille alusel Gazprom Hiinat gaasiga varustama hakkaks. Kõneluste järgmine raund on kavas tuleval neljapäeval.
Vene allikate sõnutsi on nüüd hinna pärast veelgi raskem kaubelda, kuna Hiinas tajutakse, et Moskval on diiliga tuli takus. Aga allikad on veendunud, et kui Putin maikuus Pekingit külastab, lüüakse käed.

«Me võime selle [Gazpromi lepingu] panna suuremasse pakendisse, lisades näiteks Hiina rolli Siberi ja Kaug-Ida infrastruktuuri arendamisel,» ütles üks Vene ametnik.
Samal ajal ollakse Venemaal Hiina suhtes ikkagi ettevaatlikud. Rahvasuu räägib, et Hiina – kus on 1,3 miljardit elanikku ja vähe viljakandvat maad – võib üüratu, maavararikka ja hõredalt asustatud Siberi üle võtta.
 

Tagasi üles