Ukraina kriisi jäine hingus jõudis Tallinna börsile
2. aprill 2014, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna börsiindeks langes aastatagusele tasemele tagasi.
Viimased 11 kuud paigal tammunud Tallinna börsil tegi indeks märtsis peaaegu kahe aasta suurima kuise languse.
Börsiindeks OMXT langes märtsis 3,4 protsenti, 796,54 punktini. Ehkki kuine langus polnud iseenesest väga suur, oli see siiski suurim alates 2012. aasta maist. Aasta algusest on indeks kaotanud 2,6 protsenti oma väärtusest.
Meie börsi liikumine on kontrastis teiste Euroopa riikide ja USA börsidega. USA börsiindeks S&P 500 kerkis esimese kvartaliga 1,3, Euroopa börsid 1,2, Saksamaa 1,7 ja Rootsi 4,4 protsenti.
Eriti korraliku ralli on teinud raskustes olevad eurotsooni riikide börsid – Hispaania börs on kerkinud 4,4, Iirimaa 10, Itaalia 14,6 ja Kreeka 14,9 protsenti. Spetsialistide sõnul tuleks Tallinna börsi vaadata siiski mitte niivõrd Euroopa, kuivõrd arenevate turgude kontekstis.
«Selgelt on tegemist üleüldise müügisentimendiga arenevatel turgudel seoses Ukraina kriisiga. Kuu esimesel poolel oli tugev langus sisuliselt kõikides aktsiates, ka neis, millel otsest idasuunalist riski pole, sest investorid pagesid arenevatelt turgudelt,» ütles SEB panga aktsiaturgude osakonna analüütik Kristofer Vähi. «Läti turg sai kõvema löögi, sest nende ettevõtete äri on Venemaast ja Ukrainast rohkem sõltuv,» selgitas Vähi.
Ka LHV panga maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul on Tallinna aktsiate hindasid eelkõige mõjutanud Venemaa tegevus Krimmis.
«Seal toimuv lõi valusalt eelkõige Venemaa aktsiaid, kuid tõstis ka Venemaaga piirnevate turgude riskitaset,» ütles Vallikivi. «Üsna kiirelt kajastus see aktsiahindades, mis tõi kaasa nii kohalike väikeinvestorite kui institutsionaalsete investorite müügihuvi,» ütles ta. Kristofer Vähi sõnul oli tegemist pigem väikeinvestorite paanikaga.
Venemaa aktsiaturgu rublades peegeldav indeks MICEX on aasta algusega võrreldes kaotanud 9,2 protsenti ning indeks RTS, mida arvutatakse dollarites, koguni 15 protsenti. Tõsi, Venemaa börsi languse põhjus ei ole üksnes Ukraina kriis, vaid üleüldine suure raha lahkumine arenevatelt turgudelt.
Ukraina sündmused on meie börsiettevõtetest mõjutatud kõige enam ASi Silvano FG, Baltikat ja Nordeconi. Esimese kvartali suurim langeja oli naistepesu tootja Silvano FG, mille aktsia kaotas viiendiku väärtusest. Silvano aktsia hinnalanguse peapõhjus pole siiski Ukraina, sest ettevõtte põhiturud on Valgevene ja Venemaa, Ukraina moodustab vaid seitse protsenti ettevõtte eelmise aasta käibest.
Kristofer Vähi ütles, et kui olukord kuu lõpus rahunes, siis turud taastusid mõnevõrra. Oma osa andis institutsionaalsete investorite ostutegevus, kes nägid võimalust langenud aktsiaid odavalt osta. Baltika käibest moodustas mullu Venemaa 16 ja Ukraina 12 protsenti. Kuni tänavu jaanuarini püsis Ukraina müük stabiilsena, aga veebruaris langes kahe riigi müük 27 ja märtsis 19 protsenti.