Palju õnne sünnipäevaks, Suur Nuhk!

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gmail sai 10-aastaseks
Gmail sai 10-aastaseks Foto: http://googlesystem.blogspot.com

Gmail saab teisipäeval, 1. aprillil kümneaastaseks. Kuidas on võimalik, et maailma suurim e-postiteenus on tarbijate jaoks täiesti tasuta?

Enam kui 500 miljonit kasutajat teevad Gmailist maailma e-postinduse domineeriva jõu. Samas on ta nii USAs kui Euroopas pidevate privaatsust puudutavate kohtuasjade käes sunnitud rabelema nagu rästik sipelgapesas. Inimesed süüdistavad firmat oma kirjade lugemises, kirjutab CNN.

Ainuüksi eelmisel aastal teenis Gmail teenuste müügist 16,86 miljardit dollarit. Teenuseks on reklaamide näitamine kasutajate kirjavoos. Aga seda, milliseid reklaame näidatakse, otsustab Gmail e-posti sisu skaneerides ja neist võtmesõnu välja noppides. Selline sihitud reklaam on reklaamiandjate jaoks palju väärtuslikum, kui lihtsalt mööda internetti laiali laotatud sõnumid.

Gmail organiseerib märksõnu nende sisu ja ilmumise sageduse üle. Kui kasutaja kirjavahetuses arutletakse näiteks erinevate trennide ja spordisaalide üle, pole põhjust imestada, et varsti näidatakse mõnda saledustoote reklaami. Gmail koostab märksõnade põhjal kasutajate profiilid, et neid andmeid kasutades edaspidi veelgi täpsemini sihitud reklaami müüa.

Tööriist muutub veel võimsamaks, kui sellele lisada teiste Google’i toodete nagu otsing, kaardid ja Google+ poolt kogutud andmed. «Tasuta lõunaid pole olemas, aga ma pean väga oluliseks, et inimesed annaksid endale aru, mis kasu «tasuta teenused» nende pealt lõikavad,» ütles Benjamin Washingtoni advokaadifirmast Paul Hastings LLP.

Ka teised firmad pole patust puhtad. Samasuguse andeskaneerimise ja –kogumisega tegelevad Microsoft Outlook, Yahoo, Bing, LinkedIn, Facebook jne. Gmail on lihtsalt suurim. Aga keegi ei armasta sellest eriti rääkida.

Kui Gmail 2004. aastal alustas, siis ei teinud keegi saladust sellest, et kasutajale näidatakse e-posti sisu kontekstis reklaamisõnumeid. Sellest hoolimata võtsid inimesed lausa järjekorda, et ruttu beetatestijaks saada, sest teenus oli tõhus, salvestusruum praktiliselt põhjatu ja mis põhiline, tasuta. Suurepärane spämmifilter veel pealekauba.

Aga mitte kõik inimesed pole Gmaili kasutamistingimustega nõus, näiteks inimesed, kellel endal pole Gmaili kontot. Kui nad mõnele Gmaili aadressile kirja saadavad, siis skaneerib Gmail ka seda, ehkki autor pole niisugust nõusolekut kunagi andnud.

Gmail pareerib süüdistuse sellega, et kirju skaneerivad programmid ja ükski Gmaili töötaja ei saa kunagi kellelgi eraelu pikantseid detaile lugeda. Ja skaneerimata ei saa pahatahtlikke ja reklaamkirju (st sellist slämmi, mille eest keegi Gmailile ei maksa) välja filtreerida, kasutada kirjade sakkidesse sorteerimise teenust. Ameerika föderaalkohus otsustas hiljuti, et kasutajad ei saa Gmaili vastu ühishagi (class-action lawsuit) esitada, sest erinevad grupid pole piisavalt koherentsed. Kui niisugune ühishagi siiski läbi läheks, võiks see Gmaili valusalt hammustada – kaotuse korral tuleks maksta triljoneid dollareid kahjutasudeks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles