Eesti tellis OECD-lt 6,5 miljoni kroonise uuringu
10. juuni 2010, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikantselei tellis OECD-lt Eesti valitsemissektori toimivuse analüüsi, mille eelarve on 6,5 miljonit krooni.
Täna tutvustas riigikantselei ajakirjanikele juba aasta algul alustatud uuringuga seonduvat. Kohal oli ka analüüsi üks koostajaid, OECD valitsussektori ja territoriaalse arengu ekspert Edwin Lau, samuti hiljuti sarnase uuringu läbi viinud Soome rahandusministeeriumi riigihalduse asekantsler Juhani Turunen.
Viimane tutvustas lühidalt põhilisi OECD soovitusi Soome valitsussektori toimimise parandamiseks: suurendada analüüsivõimekust; kasutada tõhusamalt olemasolevaid analüüse otsustamisel; kaasata rohkem kodanikuühiskonda, sotsiaalpartnereid ja kohalikke omavalitsusi; siduda üldised eesmärgid tulemusnäidikute ja individuaalse vastutusega; edendada avaliku sektori juhtimiskultuuri; rajada mehhanisimid vajaduste ümberhindamiseks ning eesmärkide prioritiseerimiseks; suurendada finantsvahendite paindlikkust; suurendada avaliku sektori tööjõu paindlikkust, näiteks saates ametnikke tööle teistesse valitsusasutustesse, et ei tekiks kapseldumist.
«Üldiselt saaksime alati öelda, et soovitused Soomele võiksid olla ka soovitused Eestile. See ei ole nii erinev,» ütles riigikantselei strateegiabüroo direktor Keit Kasemets. Ometi otsustas riigikantselei, et Eestist saab just majandussurutise ajal kolmas riik Iirimaa ja Soome järel, mis OECD-lt sellise kuluka analüüsi tellib. Riigikantselei otsustas Kasemetsa väitel uuringu tellida just praegu selleks, et enne valimisi valmiks põhjalikult analüüsitud ja arutatud ettepanekud, mida tuleks valitsussektoris muuta, suurendamaks avalike teenuste kvaliteeti ja tõhusust.
«See [uuring] tehakse kogu OECD koostöö raamistikus, seega ma ei ole valmis ütlema täpset hinnangut,» vastas Kasemets küsimusele, kui palju analüüs maksma läheb. «Kuid kindlasti investeering on seda väärt.» Pikema pinnimise peale ütles ta, et uuring läheb maksma veidi üle 300 000 euro.
Hiljem tuli välja, et analüüsil on siiski olemas ka eelarve. Sellest kulub 375 000 eurot (ligi 5,9 miljonit krooni) OECD-le analüüsi ja selle aruande koostamise tasuks. OECD-le makstavast rahast läheb valdav osa ehk 275 000 eurot ekspertide tasuks.
Uuringu raames külastavad rahvusvahelised eksperdid Eestit kolm korda, tehes siin veidi alla 200 intervjuu riigiametnikega, kohalike omavalitsuste töötajatega ja ekspertidega. Praegu on käsil teine intervjuude voor. Analüüsi kirjutab kokku 3 OECD sekretariaadi töötajat, kuid selle valmimisse on kaasatud palju rohkem inimesi. Uuringu tulemusi tutvustatakse mitmetel üritustel ja trükiste kaudu.
Eesti kasutab 90 protsendi uuringu kulude katmiseks Euroopa Sotsiaalfondi raha, riigi enda otsene panus ulatub 650 000 kroonini. Sotsiaalfondi raha saaks kasutada ka vahetuma praktilise tulemusega projektideks, näiteks töötute koolitamiseks. Kasemets on veendunud, et ka uuring toob vähemalt pikemas perspektiivis praktilist kasu, sest on väga põhjalik ning koostatud sõltumatute ekspertide poolt.