Toomas Toolile määratud karistuse suurus jääb lõplikult jõusse

BNS
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Tool.
Toomas Tool. Foto: Toomas Huik

Turumanipulatsioonis jõustunud kohtulahendiga süüdi jäänud ärimees Toomas Toolil jääb samaks ka talle eelnevalt ringkonnakohtus määratud karistus, kuna riigikohus ei võtnud Tooli kaitsja kassatsioonkaebust esmaspäeval menetlusse.

Tooli ja SEB Panga endise maakleri Karoly Kirberi süüdimõistmine turumanipulatsioonis jõustus riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusel lõplikult mullu mai keskel. Samas tühistas riigikohus toona ringkonnakohtu otsuse Toolile mõistetud rahalise karistuse määra osas ning saatis selle ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Riigikohus ei nõustunud kassatsioonkaebustes esitatud kriitikaga, nagu oleks ringkonnakohus väljunud Tooli ja Kirberit süüdi tunnistades neile esitatud süüdistuse piiridest või põhjendanud süüdimõistvat lahendit ebapiisavalt. Seetõttu jäi Tallinna ringkonnakohtu otsus Tooli ja Kirberi süüditunnistamises muutmata.

Küll aga leidis riigikohus puudusi Tooli karistuse määramisel. Ringkonnakohus karistas Tooli rahalise karistusega 250 päevamäära. Seejuures suurendas kohus karistusseadustiku alusel karistuse aluseks olevat päevamäära tulenevalt Tooli elatustasemest.

Riigikohus leidis, et ringkonnakohtu otsusest ei ole jälgitav, millised asjaolud luges kohus Tooli rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamisel tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines.

Riigikohtu hinnangul oli ringkonnakohus jätnud karistuse määramisel välja selgitamata Tooli vara ligikaudsegi koosseisu ega ole pööranud tähelepanu varaga seotud kohustustele ja kolmandate isikute õigustele, mis mõjutavad vara väärtust.

Toolile määratud karistust uuesti vaaginud ringkonnakohus leidis mullu detsembri keskel avaldatud otsuses, et jätkuvalt on põhjendatud talle eelnevalt määratud 250 päevamäära suuruna rahaline karistus arvestusega, et Tooli sissetulek päevas on 2000 eurot. Varasema otsusega võrreldes lisas ringkonnakohus karistuse määramise osas põhjendusi.

Seepeale esitas Tooli kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid see ei saanud esmaspäeval menetlusluba ning see tähendab varasema lahendi lõplikku jõustumist.

Tooli ja Kirberi süüasjas tuli kohtuotsus ka tunamullu oktoobri lõpus, kui Põhja ringkonnaprokuratuuri apellatsioonkaebuse rahuldanud ringkonnakohus karistas Tooli 250 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Kuna kohtu andmetel ulatub Tooli sissetulek päevas 2000 euroni, tulnuks mehel kohtuotsuse jõustumisel tasuda 500 000 eurot. Kirberile määras kohus rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses, mis tema sissetulekut arvestades teeb kokku 10 545 eurot. Ühtlasi tuleb meestel tasuda teise astme kuriteo sooritamise eest 435 eurot sundraha.

Kohtukolleegium on seisukohal, et Toomas Toolile ja Karoly Kirberile inkrimineeritud kuritegu oli kavatsetud. Toomas Toolandis tõenditele tuginedes selgeid korraldusi AS-i Arco Vara aktsiate müügiks, „tilgutades“ neid turule, millega tekitas neile hinnasurvet. Karoly Kirber kogenud börsimaaklerina, tulenevalt uuritud tõenditest, sai väga hästi aru, mis on Toomas Tooli eesmärk ja täitis tema korraldusi.

Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Toomas Tooli tegevuse eesmärgiks oli Arco Vara aktsia hinna kunstlik mõjutamine ehk turumanipulatsioon. Toomas Tool müüs Arco Vara aktsiaid lühikesel ajavahemikul suures koguses, mis tõi kaasa aktsia hinna odavnemise.

Kohtu hinnangul ei olnud tema eesmärk Arco Vara aktsiatest vabanemine, vaid turumanipulatsioon, sest Tool jätkas oma osaluse suurendamist Arco Varas. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Toomas Tooli kontrolli all on ligi üks kolmandik Arco Vara aktsiatest ning mees kuulub Arco Vara nõukokku.

Ringkonnakohus pidi kaasust uuesti arutama, kuna riigikohus tühistas tunamullu mai lõpus Tooli ja Kirberi õigeksmõistmise ning saatis süüasja tagasi teise astme kohtusse. Eelnevalt oli ringkonnakohus 2011. aasta 9. novembril jätnud jõusse maakohtu õigeksmõistva otsuse, leides, et neile esitatud süüdistus on puudulik ja konkretiseerimata.

Riigikohus selgitas, et kohtutel tuleb hinnata muuhulgas seda, kas Tooli ja Kirberi tegevuse tulemusel sattunuks mõistlik börsil kauplev isik vähemasti tõenäoliselt eksitusse. Samuti peab kohus tuvastama, kas Tooli ja Kirberi tegevuse eesmärk oli turuhinda mõjutada.

Kriminaalkolleegium märkis, et ringkonnakohtul pidi nii süüdistusakti kui ka prokuröri poolt kogu menetluse kestel korduvalt avaldatu põhjal olema selge, et kõiki süüdistuses märgitud tehinguid ja tehingukorraldusi on peetud vähemalt tõenäoliselt eksitavateks. Kolleegium leidis sedagi, et isiku soov oma investeerimisportfellist loobuda ei õigusta reguleeritud turul siiski niisugust käitumist, millega viiakse või tõenäoliselt viiakse teised turuosalised eksitusse kaubeldava väärtpaberi müügihuvi või hinna suhtes.

Tallinna ringkonnakohtu õigeksmõistva lahendi peale esitas riigikohtule kassatsioonkaebuse Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik.

2011. aasta 9. novembril jättis Tallinna ringkonnakohus jõusse Tooli ja Kirberiõigeksmõistmise. Ringkonnakohus muutis siiski veidi maakohtu lahendit, suurendades Tooli ja Kirberi kasuks väljamõistetud summasid valitud kaitjatele makstud tasude hüvitamiseks.

Kui maakohus leidis, et riik peab kompenseerima Toolile 50.000 krooni ehk ligi 3205 euro ulatuses kaitsjatasusid, siis ringkonnakohtu kolmapäevase lahendi järgi tuleb riigil tasuda Toolile maa- ja ringkonnakohtus kaitsjatele makstud tasude hüvitamiseks kokku 25.127 eurot, Kirberile aga 13.114 eurot.

Kirberile kuriteoga väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõude jättis ringkonnakohus rahuldmata. Seega rahuldas teise astme kohus süüdistatavate apellatsioonkaebused osaliselt, prokuratuuri kaebused jäid aga rahuldamata.

Ringkonnakohus pidi taas Tooli süüasja arutama, kuna riigikohus tühistas 2011. aasta juuni keskel ringkonnakohtu esimesel otsusel puudunud kohtuniku allkirja tõttu Tooli ja Kirberi õigeksmõistmise. Riigikohtu hinnangul rikkus Tallinna ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna 2011. aasta 28. veebruaril langetatud otsusel puudus ühe kohtuniku allkiri.

Ringkonnakohus arutas Tooli ja Kirberi süüasja kolmest kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus ja seaduse järgi peavad kohtuotsuse allkirjastama kõik kohtukoosseisu liikmed. Tooli ja Kirberi otsusel olid aga vaid kahe kohtuniku allkirjad. Riigikohus pidas seda oluliseks kriminaalmenetluse õiguse rikkumiseks ning otsustas saata kriminaalasja samale kohtule uuesti arutamiseks.

Riigikohus arutas Toomas Tooli ja Karoly Kirberi süüasja Põhja ringkonnaprokuratuuri Maria Entsiku kassatsioonkaebuse alusel, milles prokurör taotles süüdistatavate süüdimõistmist.

Tallinna ringkonnakohus otsustas 2011. aasta 28. veebruaril veebruari lõpus avaldatud otsusega jätta rahuldamata Maria Entsiku apellatsioonkaebuse, milles ta taotles kohtualuste süüdimõistmist. Samas rahuldas kohus osaliselt Tooli ja Kirberiapellatsioonkaebused, mis käsitlesid riigilt õigusabikulude väljamõistmist. Nii mõistis ringkonnakohus riigilt Kirberi kasuks õigusabikulu katteks välja 10.660 eurot ja Tooli kasuks 19.173 eurot, suurendades maakohtus väljamõistetud summasid märgatavalt.

Harju maakohus mõistis 2010. aasta oktoobris Tooli ja Kirberiõigeks. Kohus leidis, et meeste süü on tõendamata ning jättis ühtlasi läbi vaatamata nende vastu esitatud 75.985 krooni suuruse tsiviilhagi. Samuti mõistis kohus riigilt kohtualuste kasuks osaliselt välja kaitsjakulud.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Toolile on advokaadibüroo Sorainen osutanud õigusabi teenust esitatud materjalide kohaselt kokku 871.287 krooni eest. Kirberi kaitsja advokaat Jüri Leppik on osutanud õigusabi teenust esitatud materjalide kohaselt kokku 166.800 krooni eest. Mõlemal juhul pidas kohus mõistliku suurusega tasuks 50.000 krooni.

Prokurör nõudis 2010. aasta juunis Toolile lühikestšokivangistust. Entsiku hinnangul on Tooli süü tõendatud ning kohus peaks talle mõistma üheaastase vangistuse. Sellest peaks Tool prokuröri nõudel ühe kuu reaalselt trellide taga veetma, ülejäänud karistusaja aga kandma tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Kirberile nõudis prokurör rahalist karistust 250 päevamäära ehk 275.000 krooni ulatuses. Samuti peaks kohus mehelt võtma kolmeks aastaks õiguse töötada väärtpaberitehingutega seotud ametikohal.

Prokurör Maria Entsik on varem kinnitanud, et Tooli ähvardas oma äripartnereid. Süüdistuse järgi soovis Tool osaleda kinnisvarafirma Arco Vara juhtimises, ent ei saanud nõukogu liikmete ja teiste suuromanike Hillar-Peeter Luitsalu ja Richard Tomingasega kokkuleppele ning ähvardas seejärel neid makseraskuste põhjustamisega.

Süüdistaja hinnangul oli Tooli tegevuse motiiviks kahjustada Luitsalu ja Tomingase majanduslikke huve ja suurendada ma osalust, et võtta üle Arco Vara juhtimine.

Toolile kuuluv ettevõte Freier Projekt suurendas tunamullu korduvalt oma osalust Arco Varas. Vahepealse seisuga omas Freier Projekt 23,47 protsenti Arco Vara aktsiatest, olles ühtlasi suurim aktsionär.

Tooli süüdistatakse selles, et olles oma abikaasa volitatud esindaja, andis ta ajavahemikul 14.-21. juulini 2008. aastal AS-i SEB Pank maaklerile Kirberile telefoni teel tehingukorraldused müüa oma abikaasaga seotud SEB Panga esindajakontol olevad aktsiad suurtes kogustes ajas järjest madalama hinnaga.

Prokuratuur alustas antud asjas kriminaalmenetlust 2009. aasta veebruaris finantsinspektsiooni kuriteoteate alusel. Eeluurimise viis läbi Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles