Swedbank: ehitusmahud hakkavad taas kasvama ilmselt 2016. aastast

Swedbanki pangakontor.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Swedbanki ehitussektori juhi René Zibo sõnul hakkavad ehitusmahud eeldatavalt taas kasvama alles 2016. aastast, mil tänavusest aastast alanud Euroopa Liidu uue eelarveperioodi tulem Eestile märgatavamalt lähemale jõuab.

2013. aastal tehti Eestis omal jõul ehitustöid ca 2 miljardi euro väärtuses, mis oli võrreldes varasemalt prognoosituga vägagi positiivne üllatus. Erinevuse põhjuseks oli Euroopa Liidu vahendite kahanemise hilisem oodatud mõju, mis peaks avalduma eeldatavalt aga 2014. ja 2015. aastal.

Tulenevalt riiklike investeeringute ja EL uue eelarve vahendite tagasihoidlikumast rakendamisest on 2014. aastal oodata ehitusmahtude mõningast vähenemist, millele vastukaaluks võiks väljenduda samas jätkuvalt stabiilsed ehitushinnad.

Üheks tähtsaimaks kliendiks jääb ehitusettevõtetele ka käesoleval aastal riik, mis dikteerib sektoris toimuvat läbi erinevate tingimuste, sh nõutavad tagatised ja maksetähtajad. Kahanevate mahtude valguses võib peatöövõtjate killustatust arvestades süveneda negatiivse ilminguna alapakkumine, mis ei ole oma olemuselt aga jätkusuutlik. Sektori elujõulisuse säilitamiseks võiks turul osalejate seas toimuda mõningane konsolideerumine ja/või nõrgemate lahkumine.

Võttes arvesse väljastatud ehituslubasid ja planeeritud riiklikke investeeringuid, võiks omal jõul tehtud ehitustööde mahuks sellel ja 2015. aastal kujuneda ca 1,8 miljardit eurot. Sektori vedajarolli võiks haarata eratellimus, mida toetab nii eeldatav stabiilne sisendhinna tase kui ka tarbijate suhteline kindlustunne. Väljastatud ehitusload annavad eelduse oodata üle 1200 uue korterelamu ning märkimisväärse hulga uute kaubandus-, büroo-, tootmis- ja laohoonete tulekut turule.


 

Tagasi üles