Uuring: eestlased eelistavad põhjendamatult kinnisvara aktsiatele
25. märts 2014, 13:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti elanikud peavad investeeringuid kinnisvarasse kindlamaks ja tulusamaks raha paigutamise viisiks võrreldes muude investeeringutega, kuigi ajalooliselt on parem tootlus olnud Eesti aktsiatel.
Vimased 15 aastat näitavad, et vaatamata kinnisvarahindade kiirele tõusule, ei ole kinnisvara tootlus olnud tingimata kõrgem kui alternatiivsetel investeerimisvõimalustel, sealhulgas pensionifondidel.
Nii makrotasandi näitajates kui ka mitme erineva uuringu tulemustes peegeldub, et Eestis on säästude kogumiseks ja paigutamiseks üheks peamiseks eelistuseks kinnisvara. Eelmise aasta detsembris Swedbanki läbi viidud uuringu kohaselt näiteks pidas kinnisvara soetamist tulusaimaks investeeringuks pea pool vastanuist.
«Samas peitus uuringutulemustes ka teatav vastuolu – enamik inimesi ei omanud aimu neile kuuluva kinnisvara väärtusest või olid pigem arvamusel, et tänasel hetkel ei õnnestuks neil oma kinnisvara «hea hinnaga» realiseerida,» selgitas Swedbank Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.
Pikim aegrida Eesti kinnisvarahindade kohta kajastab notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu- ja müügilepingute keskmist hinda alates 1997. aastast. Selle kohaselt on kinnisvarahinnad Eestis viimase 17 aasta jooksul enam kui kahekordistunud – kasvades 115 protsendi võrra, mis teeb keskmiseks aastakasvuks ligikaudu 5 protsenti.
See number ei sisalda kinnisvara üürimisest teenitud võimalikku üüritulu. Arvestades asjaoluga, et pea 90 protsenti Eesti inimestest omab kinnisvara vaid enda elamise tarbeks, siis pole võimaliku üüritulu arvestamata jätmine tegelikku pilti tõenäoliselt oluliselt moonutav.
Tähtajaline hoiustamine Eestis tegutsevates pankades on samal perioodil raha väärtust kasvatanud keskmiselt 3,8 protsenti aastas, maailma aktsiad on kallinenud keskmiselt 3,3 protsenti aastas ning Tallinna börsiindeks keskmiselt 9 protsenti aastas. Eesti esimene kolmanda samba pensionifond (Swedbanki pensionifond V1) loodi 1999. aastal ning alates loomisest on selle väärtus kasvanud 90 protsendi võrra ehk keskmiselt 4,4 protsenti aastas.
Tamla hinnangul on meie kinnisvaralembuse üheks põhjuseks see, et viimase 70 aasta jooksul Eestis aset leidnud erinevate rahareformide ja riigikordade muutumise protsessides säilitas kinnisvara oma väärtust finantsinvesteeringutega võrreldes üldjuhul paremini.
«See ei ole aga nii olnud viimase pooleteise kümnendi jooksul ega pruugi olla ka tulevikus. Seetõttu tuleks kinnisvarasse investeerimist, näiteks pensionisäästude kogumise eesmärgil, vaadata pigem kui ühte võimalust paljude seast ning mitte panna kõiki oma sääste vaid kinnisvara kaardile,» lisas ta.
Eestis on eraisikute varade väärtus Euroopa üks madalamaid, ühe inimese kohta on varandust kogunenud keskmiselt 25 000 - 30 000 eurot. Sellest kinnisvarasse paigutatakse keskmiselt 3/4 ja finantsvaradesse 1/4.
See teeb eestlastest rahvusvahelises mastaabis väga kinnisvaralembesed inimesed. Isegi Kesk- ja Ida-Euroopa mastaabis on eestlaste investeeringud kinnisvarasse ühed väiksemad ning finantssäästud võrredes sissetulekuga väga madalad.
Kokkuvõtlikult leidis Tamla, et üldjuhul on kinnisvara omamine küll üks paremaid kohaliku inflatsiooni vastu kaitsmise võimalusi, kuid jättis õhku küsimuse, kas on mõistlik sinna suunata nii suur osa oma säästudest, kuna ajalooline tootlus ei anna kinnisvarale otsest eelist.