Andrus Karnau: monopolide abikassa
9. juuni 2010, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsuseid tehakse koosolekul. Tempo on kiire, mistõttu reageerida tuleb ruttu. Mul õnnestus kaasa võtta advokaat, kes oskas kiiresti vastata, kas üks või teine ettepanek on euroliidu reeglite järgi lubatud või mitte. Nii kirjeldas eilset monopolide ohjamise seaduse töögrupi koosolekut Eesti Energia juht Sandor Liive.
Teisipäeva õhtuks sõnastasid juristid kompromissettepaneku. Nende ridade trükkimineku ajaks ei pruukinud see veel valmis olla. Aega oli vähe, sest valitsusliit tahab monopolide ohjamise seaduse veel enne suvepuhkust vastu võtta.
Enamasti lähevad üht või teist ettevõtjate gruppi toetavad seaduseparandused läbi nii, et keegi ei pane tähelegi. Või pannakse tähele siis, kui on juba hilja. Väo soojuselektrijaam, mis praeguseski konfliktis peategelane, hakkas kerkima pärast seda, kui Toompea saadikud nagu üks mees hääletasid selle poolt, et jaamas toodetud elekter saaks suure toetuse otse tarbija taskust.
Nüüd siis tulid Väo jaama uued omanikud järelnoppimist tegema ja tahtsid seadusse suruda ka punkti, mis lubaks neil eelisõigusega sooja müüa. Ehk et kuigi üks riiklik toetusskeem juba katab nende investeeringukulu, siis nüüd tuldi uut garantiid küsima. Ajad, teadagi, on karmid ja pangad jälgivad tähelepanelikult kundede rahavoogusid.
Parlamendi töögrupp, mille kohati üliteravaks kiskunud õhkkonda alguses kirjeldasin, arutab nüüd kiiruga kompromissi kahe valitsusliidu osapoole ja kahe suure energiakompanii vahel. Reformierakond tahtis anda Dalkiale eesõiguse, mille väärtus vähemalt miljard krooni. IRL aga püüab riigifirma Eesti Energia ärihuvide eest seista.
Eile õhtul polnud veel teada, kumma poole advokaadid suutsid parema kokkuleppe välja rääkida. Peale puidu ja prügi ootavad seadusse raiumist ka turba ja põlevkivigaasi eelisõigused.
Energiafirmadele jagatavad toetused kasvavad meil lähematel aastatel üle pea, nagu ka pensionikassa. Viimasest pole meil pääsu, sest vananeme kõik möödapääsmatult. Ärimeeste präänikud pole aga kohustuslikud. Need võiks rahumeeli jagamata jätta. Meie laiuskraadil on soojamüük niigi kasumlik äri. Aga nagu öeldud, ragistavad riigi parimad äriõiguse tundjad praegu päid, kuidas ettevõtjaile järjekordne garantiiskeem välja rääkida.
Kui riigis, kus üheksa kuud aastas on talumatult külm ja/või niiske, enam soojust ilma riigi pakutud toetusteta müüa ei suudeta, on midagi ikka põhjalikult mäda. Energiafirmadest on saanud meil sandid, kes abikassa almuseta ähvardavad hinge heita.