Arengufondi rahastamisotsus sündis hämaratel asjaoludel

EASi nõukogu liikmed Ivi Eenmaa (vasakul) ja Tea Varrak väljendasid mõistmatust, miks kaasati Arengufond teisi alternatiive kaalumata ning olid vastu sellele, et üleandmine korraldati nõukogu seljataga.

FOTO: Peeter Langovits

Koosolekute protokollid näitavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogus valitsevaid pingeid ja  usaldamatust.

Arengufondi rahastamisotsuse tagant paistab majandusministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga ja tema hea sõbra, Arengufondi tegevjuhi Pirko Konsa omahuvi. Otsusega seotud osapoolte jutt on muutlik ja vasturääkiv.

Mullu 11. detsembril kogunes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu, kus muuhulgas oli päevakorras Start-up Eesti programmi tegevuse osaline üleandmine Arengufondile. Sisuliselt tähendab see, et EAS rahastab Arengufondi idufirmade kasvatamisel 2015. aasta suveni 480 000 euroga. Kui see kujuneb edukaks, saab programmi eelarveks 2020. aastani seitse miljonit eurot. Kuna tegu on siiski EASi rahaga, jääb ka vastutus sihtasutusele ning kokkuvõttes selle nõukogule.

Nõukogu liige Tea Varrak väljendas koosolekul umbusku. Ta pöördus majandusministeeriumi majandusarengu asekantsleri Ahti Kuninga poole: «Ahti, kas see on sinu kätetöö?» Protokollis on eelnev vestlus sõnastatud nii: «Varrak tõstatas küsimuse, kas otsust kaasata partnerina Arengufond pole juba varem ära tehtud.»

Kuningas laiutas käsi, tema sõnul polnud ministeerium veel midagi otsustanud. Ometi kaitses ta ettepanekut ja rääkis, et Arengufondil tekkis ambitsioon tegeleda Start-Up Eestiga ning nemad saaksid sellega paremini hakkama.

Nõukogu ei saanud aru, miks on vaja idufirmade kasvatamine just Arengufondile jätta ja miks pole kaalutud teisi variante. Näiteks Tehnopoli, kus selline tegevus juba käib ning kus pakutakse inkubatsiooniteenuseid ja koolitusi.

Otsustati, et juhatus peab järgmiseks koosolekuks esitama nõukogule sisulise ülevaate Start-up Eesti programmi üleandmise kohta. Sooviti ka tutvuda alternatiivsete lahendustega, riskide ja vastutusega – nõukogu ei tahtnud otsustada enne, kui on materjalidega tutvunud.

Vahepeal aga valmis Kuninga ja tema meeskonna koostatud käskkiri, millega määrati EASi programmi partneriks tegevuste läbiviimisel Arengufond. Kuningas andis enda sõnul käskkirja kooskõlastamiseks ja majandusminister Juhan Parts allkirjastas selle digitaalselt aasta viimasel päeval, 31. detsembril. Ministeeriumis oli siis ehk kogu aasta kõige vaiksem aeg: aasta kahe viimase nädala kohta ei leidu nende koduleheküljel isegi rutiinset nädala eelinfot.

Partsi sõnul allkirjastas ta käskkirja teadmises, et nõukogu toetab otsust. Ta ei vastanud aga küsimusele, kas Kuningas edastas talle sellise informatsiooni. «Mis küsimus see on? Ma olen kogu aeg informeeritud, mis toimub igal pool,» väitis ta.

Selgub, et minister pole andnud isegi korraldust selle käskkirja koostamiseks. «Mul ei ole kedagi nimeliselt esile tõsta,» vastas ministeeriumi avalike suhete nõunik Gea Otsa küsimusele, kes andis töökäsuks see dokument koostada. Hiljem parandas Otsa vastust: «Kes korralduse konkreetselt andis, ei oska ma kahjuks öelda.»

Huvitav on ka tõik, et dokument polnud ministeeriumi registrist leitav. Esiti teatasid kõik osapooled, et otsus partneriks valida Arengufond sündis nõukogu heakskiidul. Otsa väitis koguni, et mingisugust käskkirja polegi olemas. Hiljem leidis ta selle siiski üles ja vabandas eksituse pärast.

Postimehe allikate andmeil on just ministeeriumi asekantsler Kuningas huvitatud sellest, et idufirmadele mõeldud sajad tuhanded eurod liiguksid Arengufondi. Seal hakkab programmiga tegelema tema hea sõber, praegune Arengufondi juht Konsa. Ühtlasi on Kuningas ja Konsa kursusekaaslased, endised kolleegid majandusministeeriumist ning koos on proovitud isegi äri ajada – mõlemad olid osanikud mööblitootmisettevõttes, millest paraku asja ei saanud.

«Minu suhted Pirko Konsaga pole selles kontekstis üldse olulised. Need arutelud, missugune võiks olla Arengufondi ja EASi tööjaotus, algasid ammu enne Konsa tööleasumist Arengufondi ning on toimunud peamiselt Arengufondi juhiga,» selgitas Kuningas.

Hoopis vastupidist väidab aga ministeeriumi avalike suhete nõunik Otsa. Tema sõnul algasid arutelud selle üle, kas Start-up Eesti programmi juhtimiseks võiks EASil olla pädev partner, 2013. aasta suvel. Samas kirjas väitis Otsa esialgu ka, et Konsa asus Arengufondi tööle alles sügisel. Täpsustavale küsimusele vastas Otsa: «Pean vabandama, olen Konsa tööleasumise aja tõesti valesti öelnud.» Selgus, et arutelud võimaliku Arengufondi partnerluse üle algasid vahetult pärast seda, kui Konsa sinna tegevjuhiks läks. Tema tööleping Arengufondis algas mai lõpus.

Vastupidiselt eelkõnelejatele näeb aga Konsa nende kahe sündmuse vahel seost: «Selle programmi tulek või mittetulek on minu tööle asumisega mõnes mõttes seotud, aga mitte otseselt.»

EASi nõukogu kogunes uuesti tänavu 24. jaanuaril. Nõukogu liikmete üllatus oli suur, kui selgus, et otsus on juba nende seljataga ära tehtud.

«Miks nõukogu arutab seda punkti, kui minister on allkirjastanud otsuse anda Start-up programm üle Arengufondile? See on absurdne, mis toimub! Nõukogu oli eelmisel korral seisukohal, et tegevus jätkub EASis, aga vahepeal tuleb ministri käskkiri – mida on enam arutada?» küsis nõukogu liige Ivi Eenmaa.

Arutelu jäi toimumata

EASi ametist lahkuv juht Taavi Laur nentis, et Arengufond on olnud vahepeal väga rutakas.

Varrak oli endiselt vastu: «Eelmisel korral oli juttu, et otsuseid pole veel tehtud, selleks on tark nõukogus arutada jaanuaris ning siis nõukogu annab juhatusele suunised, millise variandiga edasi minna.» Ta lisas, et jaanuariks oli selleks juba nii palju tehtud, et idufirmad Arengufondi alla viia. «Seega see arutelu on mõttetu!»

Varrak jätkas, et materjal on hästi ette valmistatud, aga finantsanalüüs puudub. «Kui juhtprojekt aasta pärast ei õnnestu, mis saab nendest inimestest, keda Arengufond selleks tööle võtab? Alternatiivsed variandid ei ole õiglaselt lahendatud.»

Eenmaa küsis keerutamata: «Kas tegemist on Arengufondile raha suunamisega ja tegevuse leidmisega?»

Nõukogu liige Tiit Reha päris: «Kes vastutab selle kõige eest? Kas see on normaalne, kui EAS vastutab ja keegi teine keerab jama kokku?»

Selgi nõukogu koosolekul osales Kuningas. Ta kaitses taas korduvalt idufirmade arenduse üleviimist Arengufondi, andes mõista, et see on ministri soov: «Siiski minister leiab ka, et see on mõistlik otsus, olles Arengufondi nõukogu liige.»

Küsimus pandi hääletusele, ainukesena oli vastu Eenmaa. Kui isegi kõik nõukogu liikmed oleksid vastu hääletanud, poleks see sisuliselt midagi muutnud, sest minister Partsi käskkiri oli määrava tähtsusega.

Parts ütles teemat kommenteerides, et tegu oli poliitilise otsusega, mille puhul polnudki vaja nõukogu arvamusega arvestada. «Kogu see EASi nõukogu on selline, nagu ta on parajasti – Kalev Lillod ja niisugused vennad. Kalev Lillod ka nagu väga ei huvita.»

Tagasi üles