Ernst&Young ootab Eestis 2,5 protsendi suurust majanduskasvu

EY prognoosib Eestisse 2,5 protsendi suurust majanduskasvu.

FOTO: Panther Media

Täna konsultatsiooni- ja audiitorbüroo Ernst&Young ning Oxford Economicsi avalikustatud prognoosi kohaselt on Eesti tänavune majanduskasv 2,5 protsenti.

Prognoosi järgi ohustab eurotsooni majanduskasvu üha enam deflatsioon, mis Eestile võib kaasa tuua ennekõike ekspordimahtude vähenemise ja kallineva laenukoormuse.

Eestile prognoositakse 2014. aastaks 2,5 protsenti majanduskasvu ning eurotsoonis keskmiselt ühte protsenti kasvu.

«Käimasolev kriis Ukrainas muudab lähiaja majandusarengu prognoosimise keeruliseks, kuid mõningate fundamentaalnäitajate pealt saab siiski järeldusi teha,» selgitas Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.

«Eesti suhtes on analüütikud keskmisest optimistlikumad – käesolevaks aastaks prognoosib uuring Eesti majanduskasvuks 2,5 protsenti ning 2015. aastaks 3,2 protsenti. Kasv peaks tulema eelkõige ekspordist ja tõusnud sissetulekutest tingitud sisetarbimisest ning riigil on võimalus negatiivsemaid arenguid veidi tasakaalustada,» lisas Kiigemägi.

«Krimmi anneksioon ja Ukraina-Vene pinge kasv kindlasti mõjutab ka Eesti majandust,» sõnas majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts uuringut kommenteerides.

«Peamine küsimus on Lääne sanktsioonide ulatus ning tervikuna pikem mõju Venemaale endale, mille tagajärjel välisinvesteeringud kukuvad ja kapital lahkub. Täna on Venemaa Eesti jaoks tähtsuselt neljas kaubanduspartner, kuid mõnede meie oluliste partnerite jaoks on majandussuhted Venemaaga veelgi olulisemal kohal. Nii Ukraina kui Vene valuuta on oluliselt odavnenud, seega eksport neisse riikidesse võib lähiajal olla keerulisem,» selgitas Parts.

Uuringu kohaselt on deflatsioonist saanud oluline risk eurotsooni suurte majanduste ning kaudselt ka Eesti jaoks, mille tagajärjel hinnad küll langevad, kuid see lükkab edasi inimeste kulutamissoovi, mis omakorda paneb surve alla ettevõtted, kes enam ei investeeri ja asuvad kulusid kokku hoidma. Pikemas perspektiivis mõjutaks deflatsioon negatiivselt riikide tööhõivet, palkasid, laenukoormust ja palju muud.

«Kuigi jätkuva konvergentsi tõttu pole Eestis otseselt deflatsiooni oodata, mõjuks selle ilmnemine meie kaubanduspartnerite juures sarnaselt negatiivsele majanduskasvule neis riikides – väheneks nõudlus meie eksporttoodangule ja kallimaks muutunud laenukoormuse tõttu väheneks soov täiendavateks otseinvesteeringuteks Eestisse,» selgitasKiigemägi.

«Kui selline olukord kestaks pikalt, pole ka Eestis deflatsioon välistatud. Sellises nõiaringis on kaks aastakümmet olnud Jaapan ning Euroopas tehakse kõik, et sarnast olukorda vältida, kuna taolisest tsüklist on raske välja tulla,»

Korraga nii positiivse kui negatiivsena toob prognoos välja Eesti väga madala tööpuuduse määra, seda nii üld- kui noorte arvestuses (vastavalt 9,2 ja 18 protsenti). Kõrge tööhõive hoiab üleval sisetarbimist ning tagab tööharjumusega noorte pealekasvu, kuid lükkab üles keskmist palgataset ka ilma paraneva tööefektiivsuseta.

Üheks lahenduseks on tööjõubaasi suurendamine, mistõttu arutelu ja reaalsed sammud, näiteks töövõime reform, on väga tervitatavad.

Eurotsoonile tervikuna ennustatakse 2014. aastaks ühe protsendi suurust majanduskasvu, mille peamisteks veduriteks on kasvav eksport ning üle mitme aasta taas valitsuste fiskaalpoliitika.

Tagasi üles