Eesti ruumilise arengu visioon põhineb hajalinnastusel

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseumiöö Rakvere linnuses.
Muuseumiöö Rakvere linnuses. Foto: Eva Klaas

Täna Kumus esitletud siseministeeriumi koostatud Eesti ruumilise arengu visioon põhineb meie hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkusel ja majanduslikul konkurentsivõimel võrreldes naaberriikidega.


Hajalinnastunud ruum saavutatakse kompaktses linnaruumis pakutavate teenuste paljususe, maal elamise eeliste ja võrgustunud ühsikonnakorralduse sihipärase ühitamisega, ütleb ruumillise arengu visiooni tööversioon.

Hajalinnastunud ruum on läbimõeldud transpordikorralduse abil sisemiselt hästi ühendatud ja riigi piirkondlikud eripärad võimaldavad inimesel leida endale sobiv elu- ja töökoht jning ühiskonda sobituv elustiil. Meie väiksus ja hajutatud asustus on seeläbi meie võimaluseks.

Oluline on Eesti ligipääsetavus ja vahemaade vähendamine. Selle üks peamine vahendeid on raudteeliikluse arendamine.

Eesti hajalinna sõlmpunktid on lisaks Tallinnale, Tartule ja Pärnule Viljandi, Võru, Valga, Paide, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Jõhvi ja Narva. Need on linnad, mille ümber on oluline linnaregioon ja mille keskustes on tagatud avalikud funktsioonid ja teenuste paljusus.

Eesti hajusa asustuse ja kultuurmaastike üheks alalhoidjaks on põllumajandus, mis on orienteeritud ökoloogiliselt puhtale või töömahukale tootmisele. Oluline on mereruumi tõhus kasutamine ja sadamate ühendamine muu infrastruktuuriga.

Hoonete ja kogu ruumilise planeerimise aluseks on energiatõhusus. Meie kasvav energiaallikas on vajadusel energiat akumuleeriv taastuvenergia.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles