Kui president Barack Obama kolmandat korda Louisianasse Mississippi deltat külastama jõudis, olid kohalikus kaubamajas BP-vastased T-särgid juba otsas.
Louisiana vihkab BP-d, naftat armastab endiselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas ei laiene «lekkefirma» vastu vallandunud antipaatia sugugi naftatööstusele üldiselt. Nagu selgub, on katastroofist kõige hullemini räsitud osariigi elanikest ja poliitikutest saanud naftatööstuse suurimad liitlased avamerepuurimiste tuleviku üle vallandunud arutelus.
Obamale esitati küll kaebusi BP aadressil ja süüdistusi valitsuse aeglase reaktsiooni kohta, kuid kriitikanooled tabasid ka presidendi enda otsust külmutada kuueks kuuks uued süvamerepuurimised.
Kuigi osariigi ökoloogiliselt habras rannikuala on lekke tõttu ohus, aitab sellist ootamatut reaktsiooni ehk mõista tõsiasi: lisaks kala, austri- ja krevetikaubandusele toidab kohalikku majandust siiski peamiselt naftatööstus.
Kohalikud poliitikud alates maakonnajuhtidest kuni vabariiklasest kuberneri Bobby Jindalini välja on üksmeelselt puurimiste külmutamise vastu ja toetavad naftatööstust olenemata sellest, millisesse parteisse keegi kulub.
Osariigi vabariiklasest senaator David Vitter kirjutas möödunud nädalal valitsusele, et moratoorium võib Louisianale saatuslikuks saada, sest kui süvamerepuurimised viiakse üle teistesse maailma paikkondadesse, kaob palju töökohti jäädavalt.
Oma toetust nafta puurimise jätkumisele Mehhiko lahes – tingimusel, et kasutusele võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud – on avaldanud ka demokraadist kongressman Charlie Melancon, kes novembris Vitterilt senatikohta üle üritab lüüa.
Demokraadist senaator Mary Landrieu on juhatanud tähelepanu sellele, et Louisiana tagab 90 protsenti USA avamereenergiast ja kuni 40 protsenti 48 «alumise» osariigi mereandidest.
«Kongress ei tohiks katastroofile üle reageerida, nagu juhtus pärast Three Mile Islandi tuumareaktori kokkusulamist 1979. aastal, kui valitsus rumalast peast 30 aastaks kõik tuumajaamade ehituse projektid peatas,» kirjutas ta möödunud nädalal.
Osariigi poliitikute naftat jaatav toon näib peegeldavat valijaskonna valdavat seisukohta. Krevetilaeva kapten Terry Vegas võttis reedesel kohtumisel presidendiga inimeste tunded kokku järgmiste sõnadega:
«Me ei kanna vimma naftafirmade peale. Me kanname vimma vaid nende peale, kes üle nurga lasksid ja meile selle supi sülle kallasid.»
«Puurimist ei tohiks kohe kindlasti mitte lõpetada. Sest kalapüük on omadega õhtal nagunii,» ütles kohalik kalamees Terry Chaisson.
«Obama räägib, et meres ei tohi varsti enam üldse puurida, aga kes meid siis toitma hakkab?»
Anonüümsust palunud kindlustusettevõtte juhataja, kes naftatööstuse tarvis poliise kirjutab, ütles: «Kui naftat poleks, elaks siinkandis poole vähem inimesi.
Muidugi on see üks kahe teraga mõõk. Nafta pakub stabiilsust, aga võib kõik üheainsa päevaga ära ka võtta.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.