Skype’i Türgi päritolu õppe- ja arenguprogrammi juht Hüseyin Özcan (26), videokvaliteedi arendustiimi liige ukrainlanna Oksana Dementsova (25) ning tarkvarainsener hispaanlane Javier Aibar Romero (35) vestlevad, miks on Eesti töö tegemiseks hea paik ning milliste veidruste ja kultuuriliste erinevustega on nad pidanud eestlaste puhul kokku puutuma.
Kuidas sattusite Eestisse?
Hüseyin: Enne Eestisse kolimist olin ma siin käinud juba tegelikult neli korda, mulle meeldis Tallinn, meeldisid inimesed. Ma olin lõpetamas Saksamaal oma õpinguid ning otsisin elus mingit muutust. Viimane kord siin olles sattusin töömessile, kus tutvusin Skype’i värbamistiimiga. Neil oli mulle pakkuda sobiv töökoht, kus ma olen töötanud viimased poolteist aastat.
Oksana: Skype valis minu, mitte mina Skype’i (naerab). Mulle pakuti võimalust Tallinna arendustiimiga liituda. Ma ei teadnud Tallinnast midagi, kuid olin nõus, ja olen selle otsuse üle väga rõõmus.
Javier: Minu lugu on vist üsna tavaline. Ma tutvusin kaheksa aastat tagasi Hispaanias oma eestlannast tüdruksõbraga ning me pidime otsustama, kus oma kooselu jätkata. Alguses kartsin, et mul ei ole Eestis keelebarjääri ja spetsiifilise eriala tõttu midagi teha, kuid siis avastasin, et Skype on Eestist pärit ning ettevõttesse otsitakse inimesi juurde.
Kui keeruline oli end Eesti bürokraatiast läbi närida?
Javier: Minu jaoks oli kõik väga kerge, mistõttu oli Eestisse tulemist väga lihtne otsustada. Pärast seda, kui sain ID-kaardi ja pangakonto tehtud, oli võimalik kõigi muude asjadega hõlpsalt hakkama saada. Ka üürikorteri leidmine oli võrreldes Hispaaniaga väga kerge.
Oksana: Mulle tundus veider see, et kuna ma pole Euroopa Liidust, siis pidin elamisluba taotlema välismaalt, mistõttu sõitsin Riiga ja tegin seda seal.
Hüseyin: Jah, ka mina pidin sõitma Riiga, aga nad on selle seaduse praeguseks ära muutnud. Hea on see, et peale töölepingu allkirjastamist ja viisa saamist tohib Eestis lühiajaliselt töötada, mis hoiab palju aega kokku, kuna samal ajal on võimalik endale tööluba taotleda.
Millega on olnud Eestis kõige raskem harjuda?
Hüseyin: Ma olen alati elanud suurtes linnades, mu kodulinnas elab kolm miljonit inimest ja linnas, kus õppisin, kuus miljonit inimest. Tallinn on palju väiksem, ning kui olin siin mõnda aega elanud, hakkasin tänaval, restoranides ja baarides nägema alati tuttavaid nägusid.
Alguses on see tore, kuna sellega tekib mingi suhtlusvõrgustik, lõpuks on see aga veidi tüütu, kuna ma ei taha, et päris kõik näeks mind iga kord, kui ma väljas käin.
Javier: Jah, Tallinn on väike linn ning kuigi sellega tulevad kaasa mitmed plussid, on kultuuri- ja sotsiaalsed tegevused seotud peamiselt kesklinnaga, Mustamäel ei ole teatreid ega restorane, kõik on kontsentreeritud kesklinna. Pärast paari-kolme aastat siin elamist pead tõdema «lähen jälle Vapianosse».
Oksana: Mina oskan süüa teha, seega mul seda muret ei ole (naerab). Mul on vene nimi, mu isa oli venelane, kuid ma kasvasin üles Ukrainas ja pean ennast ukrainlaseks. Eestlastega tutvudes eeldavad nad, et ma olen kohalik venelane, ning neile ei meeldi, et ma ei oska eesti keelt. Näiteks ühel peol juttu rääkides muutus mu vestluskaaslase hoiak minusse koheselt, kui ta sai teada, et ma ei ole venelane; tal tekkis suur huvi, muutus avatuks jne. Sellise suhtumisega on raske harjuda. Ma üritan eesti keelt õppida, aga see võtab aastaid aega.
Kui raske on eestlastega sõbruneda?
Javier: Jah, see on keeruline (naerab). Eestlastega suhtlemisel kulub aega, enne kui nad sind usaldama hakkavad. Ma arvan, et praegu on mu siinsetest sõpradest 30 protsenti eestlased ja 70 protsenti teised välismaalased. Samas mulle meeldib eestlaste otsekohesus – nad ei räägi pealiskaudset, tühja juttu.
Hüseyin: Ühest küljest on Eesti töötamiseks suurepärane keskkond, väga vähe bürokraatiat ning kõik asjad saab korda ajada internetis, eesti keelt oskamata. Samas pean ma Javieriga nõustuma. Mul ei ole probleeme inimestega esimesena kontakti loomisega või nende kuskile üritusele kutsumisega, kuid kui seda tuleb teha juba kolmandat või neljandat korda järjest, muutub see veidi tüütuks. Tuleb meelde soomlaste kohta kuuldud anekdoot, mis kehtib ka eestlaste kohta – kuidas ära tunda introverti ja ekstraverti? Introvert vaatab oma kinganinasid, ekstravert teiste kinganinasid.
Oksana: Ma räägin vene keelt, seega mul on keeleliselt veidi lihtsam. Samas oli esimesed paar kuud ikkagi raske, mõtlesin, et minul endal on midagi viga. Aga nüüd ma vist olen muutumas eestlaseks, ehmatan, kui minuga järsku rääkima hakatakse (naerab).
Kas kolleege jälgides tundub, et stereotüüp töökast eestlasest vastab tõele?
Hüseyin: Ma usun, et stereotüübid, et lõunamaades on inimesed laisad ja põhjas töökad, ei vasta päris tõele – olen näinud laisku ja töökaid inimesi nii Eestis kui ka oma kodumaal. Eestlaste kiituseks tuleb tunnistada, et kui nad midagi lubavad, siis nad peavad tavaliselt oma lubadusest kinni. Samas on paljud inimesed üsna konservatiivsed ning ei taha olemasolevaid piire rikkuda või uusi lahendusi välja pakkuda.
Oksana: Minu tiimis on eestlased väga töökad ja tulemuslikud. Samas on see nii ilmselt igal pool, kus tööl on hoolikalt välja valitud talendid.
Kas seote oma tuleviku Eestiga?
Oksana: Mul on Eestis tekkinud tõsine suhe, mis ilmselt hoiab mind veel aastaid siin. Kunagi ei tea, muidugi, mis juhtub, aga võib-olla on see mulle lisamotivatsiooniks eesti keele õppimisel.
Javier: Kui ma saan jätkata oma praegust tööd, siis ma ei näe põhjust Eestist lahkuda. Alati võivad asjad muutuda, kuid praegu olen ma oma eluga väga rahul.
Hüseyin: Minu jaoks on asjad veidi teisiti, kuna ma ei ole veel loonud perekonda ega pole ka kindlas suhtes. Kui mingil hetkel tehakse mingi väga hea pakkumine asuda tööle mõnes teises riigis asuvas Microsofti üksuses, olen valmis seda kaaluma.
Kommentaar
Merle Raamat
Skype Eesti personalispetsialist
Skype’i Eesti kontoris töötab iga päev üle 400 inimese, kellest ligi veerand on pärit väljastpoolt Eestit. Meie Eesti kontoris töötab inimesi Dominikaani vabariigist, Guatemalast, Jaapanist või Iraanist. Ehkki on inimesi, keda toob Eestisse eraelu, tulevad paljud siia hoopis põneva töö pärast.
Leida tasemel spetsialiste on keerukas ülesanne. Seda enam hindame inimesi, kes sellise otsingu läbi lõpuks Eestisse on otsustanud tulla. Vastasel juhul kaoksid mõned töökohad lihtsalt Eestist ja tippspetsialistid leiaksid endale koha mõnes muus riigis, meie jääks aga ilma tükikesest unikaalsest ja hindamatust teadmisest.
Tänu riigi arukale tegevusele on väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajate palkamine lihtsamaks muutunud. Meie püüame omalt poolt igati hõlbustada uude keskkonda sisseelamist, sest töötaja saabumine ning vajalike formaalsuste läbimine on alles pika protsessi algus, mille käigus töötaja oma uue koduriigi ja selle kultuuri keskel kohanema hakkab.