Põllumajandusministeeriumi esitatud taotlus maksta seakasvatussektori keerulise olukorra leevendamiseks 2014. aastal erandkorras otsetoetust ka seakasvatusele, sai Euroopa Komisjonilt heakskiidu.
Eesti seakasvatajad saavad tänavu erandkorras otsetoetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna seakasvatussektor on sattunud väga raskesse olukorda, tegime Euroopa Komisjonile jaanuari lõpus ettepaneku, et 2014. aastal oleks erandkorras võimalik maksta seakasvatussektorile otsetoetust,» ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. «Finantseerimine toimub Euroopa Liidu otsetoetuste kogusumma arvelt suurusjärgus 2,6 miljonit eurot.»
Otsetoetuse maksmise võimalusega on koostöös seakasvatajate esindajatega ministeeriumis tegeletud alates eelmise aasta novembrist. Ainukese võimalusena seakasvatussektori otsetoetuste rakendamiseks on kehtestada loomade heaolu nõuetest kõrgemad nõuded ning nende täitmiste eest toetust maksta. See tähendab, et toetust taotlev seakasvataja peab näiteks suurendama sulus peetavate sigade kohta põrandapinda, paigaldama seasulgu tegelusobjekte jne.
Nõuete täpsemad sõnastused ja kontrollid, samuti teatud valikuvõimalused nõuete täitmisel sätestatakse määruses, mille väljatöötamine on Põllumajandusministeeriumis lõpusirgel. Eelnõu arutatakse läbi Põllumajandusministeeriumi allasutuste ja ettevõtjate esindajatega.
Seakasvatussektor sattus tõsistesse raskustesse juba 2012. aasta kevadel, kui Venemaa keelas elussigade sisseveo Euroopa Liidust. Lisaks sattus sektor tugeva löögi alla tänavu 29. jaanuaril, kui Venemaa keelas sealiha impordi Euroopa Liidust, seoses Leedus ja nüüdseks ka Poolas metssigadelt avastatud aafrika seakatku juhtudega.
Eestis on seakasvatus piimatootmise järel olulisuselt teisel kohal, moodustades loomakasvatustoodangu väärtusest 21 protsenti.