Hannes Saarpuu: rongiliiklus pole kõige perspektiivikam
4. juuni 2010, 16:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bussifirma Lux Express Estonia AS juhatuse esimees Hannes Saarpuu leiab Euroopa suunalist rongiliiklust edendava Rail Baltica projekti kommenteerides, et reisirongiühendus pole Baltikumi piires just kõige perspektiivikam.
«Kui me unustame emotsioonid ja arvestame ratsionaalselt Eesti rahvaarvu, investeeringu suurust ja ülalpidamiskulusid, keskkonnasõbralikkust, reiside tihedust ja paindlikkust, siis mitte ükski neist ei räägi rongiliikluse kasuks,» märkis Saarpuu.
Tema hinnangul pole elanike arv ja nõudlus transpordi järele ka 10-15 aasta perspektiivis selline, mis võimaldaks rongi käitada sagedamini kui 1-2 korda päevas.
«Seega bussi ja rongi võrdluses on vahed reisirongide kahjuks mitmekordsed ning reisirongiühendus Baltikumi piirides pole just kõige perspektiivsem.
Bussitransport suudab tänu oma madalale kulutasemele pakkuda ka piiratud reisijatemahtude korral paindlikkust, mida turg 200-400 kilomeetri pikkustelt reisidelt ootab,» selgitas Saarpuu.
Tema kinnitusel opereerib suvel näiteks Riia ja Tallinna vahel 15 bussi päevas ja sisuliselt on suur osa päevast kaetud väljumistega iga tunni aja järel. See on ka üks põhjus miks näiteks Tallinna ja Riia vahel ei suudaks läbi Tartu 1-2 korda päevas sõitev rong olla konkurentsivõimeline.
«Rongiliiklusel on minu arvates Eesti turul rahvusvaheliste ühenduste osas perspektiivi vaid Helsingi ja ida suunal. Rong Helsingi suunal – meie oma Eurostar – oleks toimiv juhul, kui kunagi peaks valmima Tallinna ja Helsingi vahel tunnel. Täna asendab niisugust mugavat naabrite vahelist kesklinnast kesklinna liikumist päris edukalt ka laevaliiklus.
Küllap võib siit välja lugeda ka tuhapilve järelkaja - kuid keegi ei kindlustaks ju oma maja tulekahju vastu, kui kindlustuspoliisi kulu oleks igal aastal näiteks kolmandik maja maksumusest. Rongiprojekti puhul on räägitud aga 10-12 miljardi krooni suurusest investeeringust, mis on müstiline summa.
Kui riik koos Euroopaga raudtee isegi valmis ehitaks, siis riik ei saa seda ju ise opereerima hakata. Milline operaator aga võtaks endale sellise majandusriski ning kas ja kui palju tähendaks see jooksvat doteerimist?»