Maksumaksjate liit: müügimaksu lauskeeld ei luba Tallinnal selle kogumist jätkata
4. juuni 2010, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui riik peaks uuest aastast müügi- ja paadimaksu üle-eestiliselt keelama, tähendaks see maksumaksjate liidu kinnitusel lõppu ka praegu Tallinnas kogutavatele maksudele.
Kuigi Tallinna linnapea Edgar Savisaar väitis eile, et seadustel ei ole tagasiulatuvat jõudu ning seepärast ei tohiks võimuerakondade plaan kuidagi mõjutada Tallinnas uuel aastal nende maksude kogumist, leiab maksumaksjate liit, et küsimusi võib tekkida ainult õiguskindluses.
Eesti Maksumaksjate Liidu vanemjurist Martin Huberg märkis, et riigil on õigus kohalike maksude seadust muuta ning kui see on mõistlik, siis ka mõni kohalik maks sealt kaotada.
Põhiseaduse kohaselt on kohalikel omavalitsustel seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse. See tähendab Hubergi sõnul, et kohalike maksude seadus sätestab maksud, mida iga kohalik omavalitsus saab kehtestada ning selle alusel annab konkreetse omavalitsuse volikogu maksumääruse. Kui seadus mõne kohaliku maksu kehtestamise võimalust enam ette ei näe, siis kaob ka kohaliku omavalitsuse õigus vastavat maksu rakendada.
«Kahtlemata seadust tagasiulatuvalt ei muudeta, seaduseelnõu näeb ette muutmise alates järgmise aasta jaanuarist ning sellest alates kaob õigus kehtestada paadimaksu ning müügimaksu maksumääruseid ning olemasolevad määrused tuleb kehtetuks tunnistada. Pigem saame küsida, kas sellest kuupäevast muudatuste jõustamisel tekiks õiguskindluse põhimõttega vastuolu,» rääkis Huberg.
Tallinnal tekkinud õiguskindlusest müügimaksu osas saab juristi hinnangul rääkida eelkõige kahest aspektist. Esiteks valla- ja linnaeelarve seaduse sätteid silmas pidades. See seadus nõuab, et kui pärast valla- või linnaeelarve vastuvõtmist kehtestatakse riigikogu või vabariigi valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad või vähendatakse vastavalt kohaliku omavalituse üksusele pandud kohustusi.
Kui riigikogu muudab seadust enne linnaeelarve vastuvõtmist, siis viidatud seaduse kontekstis ei tohiks sellest probleemi tekkida. Sellele sättele on koalitsioon ka Hubergi sõnutsi viidanud.
«Teiseks, kui me räägime üldisest õiguskindlusest – õigusest rahastamissüsteemi stabiilsusele -, siis loomulikult uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada,» selgitas Huberg.
«Loomulikult on seega õige, et õiguskorda ei tohi ülepeakaela kiirustades muudatusi teha. Samas me kõik teame, kuidas kogu riik üsna sihipäraselt õiguskindluse mõistet õõnestab ning lubatu ja lubamatu piir ehk mõistlik aeg, mis tuleb isikutele muudatustega kohanemiseks tagada, on võrdlemisi lühikeseks kujunenud,» lisas ta.
Huberg sõnas, et tegelikult oleks pidanud riigikogus vastava seaduse muutmise seaduse märksa varem algatama- kohe kui oli selge, et müügimaks kehtestatakse ning milliseid probleeme see võib põhjustada. «Praegune venitamine kujuneb järjekordseks inimeste peal läbiviidavaks katseks,» leidis ta.
Maksumaksjate liit on Hubergi kinnitusel seisukohal, et müügimaks on Euroopa õigusega vastuolus. «Õigusvastase olukorra kõrvaldamisele on õiguskindluse aspektist võimalik leebemalt läheneda. Seni ei ole riik aga meie seisukohaga kahjuks nõustunud.»