Rootsi kaalub kaitsekulutuste kasvu

Anders Borg.

FOTO: SCANPIX

Ukraina abitu olukord paneb rahumeelsed rootslased oma kaitsedoktriini ümber hindama, üldvalimiste lähenedes on tõusnud päevakorda isegi NATO liikmesuse küsimus.

Vaid paar nädalat pärast kaitse-eelarve kärbete väljakuulutamist tunnistas Rootsi rahandusminister Anders Borg ajakirjanikele, et «paljud märgid osutavad» vajadusele suunata riigikaitsesse rohkem raha.

Alles äsja keskenduti valimisdebattides vaid haridusele ja teistele sisepoliitilistele küsimustele, kirjutab Wall Street Journal ning lisab, et igasugune vihje kaitsekulutuste kasvatamisele kujutab endast dramaatilist kannapööret Rootsi poliitikas.

Üleskutsed kaitsekulutuste suurendamiele kostavad erinevatest poliitilistest leeridest.

Üsna üksmeelselt viidatakse erilisele vajadusele tugevdada sõjalist kohalolekut Gotlandi saarel Läänemeres.

Paremtsentristlike liberaalide liider Jan Björklund ütles kolmapäeval, et Rootsi vajab «doktriininihet»: kaitsejõudude põhiülesandeks peab taas saama Rootsi territooriumi kaitse.

Viimase kaheksa aasta jooksul on mõõdukate juhitud valitsus otsustavalt loobunud külma sõja päevist pärit kaitsest totaalse invasiooni vastu ning taandanud kaitsejõud rahvusvahelistes operatsioonides osajelateks. Kaitseväe juhataja Sverker Göransoni hinnangul ei suudaks nad isegi väiksemat masti rünnakule üle nädala vastu panna.

Tagasi üles