Juhtkiri: Slovakkia kogemus leevendab eurohirme

Евро

FOTO: Pm

Euro ümber keerlevad hirmujutud on teinud Euroopa ühisrahast peaaegu müütilise olendi, kelle saabumist küll oodatakse, aga samas veidi ka kardetakse.


Enne Eestit viimasena, 2009. aasta jaanuaris ühisraha saanud Slovakkia kogemus lubab aimata, mida Eestil rahareformist oodata on. Ehkki maailm on pooleteise aasta jooksul palju muutunud, on mõned järeldused võimalik teha.

Kõige enam räägitakse hinnatõusust, mis juba ümardamise tõttu paratamatu olevat. Eesti eelarvestrateegia järgi peab valitsus tõusu võimalikuks kuni 0,3 protsendi ulatuses. Slovakkias jäi hinnatõus küll ka sellest mõnevõrra väiksemaks, kuid seal langes euro tulek kokku majanduskriisiga, mis tõi kaasa hindade languse.

Lisaks aitasid hindadel kokkuvõttes samale tasemele jääda ka sealsed kaupmehed ise, kes kuulutasid avalikult otsust hindu mitte ülespoole ümardada. Uute hindade kujunemisel hoidsid silma peal ka tarbijaorganisatsioonid, valmis tõusu põhjuste üle aru pärima.

Tõenäoliselt euro tulekuga väiksest hinnatõusust küll ei pääse, kuid selle minimeerimiseks on võimalusi. Isegi kui hinnad tõusevad eelarvestrateegias eeldatud 0,3 protsendi võrra, on tegu ühekordse ja üsna tühise kasvuga.

Mis puudutab investeeringute lisandumist, mida euro saabumisest oodatakse, saab Slovakkia kogemus selle teostumist kinnitada. Pooleteise aasta jooksul on riiki tulnud kolm suuremat investeeringut.

Kui Eestit kannustab eurot püüdma ka väike kartus krooni devalveerimise ees, jõudis Slovakkia koruna enne väljavahetamist kaks korda euro suhtes tugevneda, viimane kord 2008. aastal. Ehkki ka oma raha väärtus oli kõrge, tulid investeeringud riiki just euro sabas.

Veel üks eurohirmu põhjus, mitte niivõrd ratsionaalne, kuivõrd emotsionaalne, puudutab oma raha sentimentaalset väärtust, mida on palju raskem eurodeks ümber arvestada kui numbreid rahatähtedel.

Siin ei ole tegu üksnes harjumuspärase küljes rippumisega. Eelmine rahareform, mis rublad kroonide vastu vahetas, läks valutult ja kiiresti, sest meelestatus uue rahaühiku suhtes oli teine ja valmisolek reformiks suur. Ehkki ka praegu on valmisolek eurole üleminekuks olemas, mõjutab meelestatust vastumeelsus omast loobuda.

Siin on ka Slovakkia võimetu midagi muutma: tänases Postimehes ilmuvas loos tunnistab sealse suurima panga vanemanalüütik, et isegi tema arvutab ikka veel, poolteist aastat hiljem, hindu mitte eurodes, vaid Slovakkia kroonides. Oma raha nostalgiast ei päästa aeg ega investeeringud.

Tagasi üles