Andrus Alber: riigifirmade juhtimist saab parandada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna börsi juhi Andrus Alberi sõnul annaks riigifirmade juhtimist Eestis mitmel moel paremaks muuta.
Aasta tagasi asutasid Balti börsid, Ernst&Young, Glimstedti õigusbüroo ja veel mõned partnerid mittetulundusühingu Hea Ühingujuhtimise Balti Instituut, kirjutab Tallinna börsi juht Andrus Alber investmentor.ee blogis.
Instituudi eesmärk on edendada läbipaistvat juhtimistava erinevates ettevõtlusvormides. Üheks esimeseks valdkonnaks valiti riigiosalusega ettevõtete (ROE) juhtimisprobleemid, kuna need tundusid kõigis kolmes riigis väga päevakajalised.
Riigiosaluse all mõeldakse kõiki ettevõtteid, kus keskvõim või kohalik omavalitsus omab osalust.
Mitme kuu pikkuse analüüside ja intervjuude tulemusena valmis soovituste nimekiri, kuidas muuta riigiosalusega ettevõtete juhtimist paremaks.
Soovituste koostamisel võeti aluseks OECD vastavad soovitused ning kaasati Soome, Rootsi, Suurbritannia ja OECD parimaid eksperte. Eilsel Läänemeremaade foorumil avalikustati ka selle dokumendi sisu.
Dokumendi valmimisprotsessi oli huvitav jälgida. Suhtumine teema olulisusesse oli väga erinev. Ka Eestis on olnud küllalt juhtumeid, kus riigi või munitsipaalettevõtete nõukogude liikmed vahetuvad kiiremini, kui keegi nende nimesid jõuab hääldada.
Mitu õiguskantslerit on käinud kohut riigifirmade nõukogude liikmete staatuse teemadel, riigifirmadest võetakse dividende arvestamata firmade ärivajadustega jne.
Selgus ka, et kellelgi pole väga täpset ülevaadet, kui palju on üldse Eestis kohaliku omavalitsuse osalusega äriühinguid.
Sellest kõigest hoolimata leidus piisavalt neid, kelle arvates pole see teema Eestis aktuaalne või pole sellist soovituste nimekirja üldse vaja, kuna kõik on niigi selge. Õnneks oli ka neid, kes aktiivselt kaasa mõtlesid.
Peamised soovitused, mis kirja pandi:
-ROEd on majanduslikult, poliitiliselt ja sotsiaalselt väga olulised ning seetõttu ei tohiks aktsepteerida nende ebaefektiivset juhtimist ja poliitilisi mänge nende ümber.
-ROEde parem juhtimine on kasulik ka riigi eelarvele, tõstab valitsuse usaldusväärsust ning teenuste ja infrastruktuuri kvaliteeti.
-ROEde juhtimine tuleb depolitiseerida ning eristada selgelt riigi omanikupoliitika riigi tööstuspoliitikast või riigi järelevalve ülesannetest.
-Riigi omanikupoliitika põhimõtted peaksid olema selgelt kirja pandud: mis on riigiosaluse eesmärk, kes esindab riigi huve, milliste tulemusteni tahab riik läbi omanikupoliitika jõuda?
-ROEdel peavad olema professionaalsed nõukogud, kes suudavad juhatuste üle järelevalvet teostada. Nõukogude liikmed peaksid olema kompetentsed ja neid ei tohiks nimetada lähtudes poliitilistest eelistustest.
-Äriühinguid, ka riigile kuuluvaid, peaksid juhtima professionaalsed juhid, kellele on antud piisav igapäevane otsustusvabadus. Samas peavad need juhid selgelt oma otsuste eest vastutama.
-Nii ROEd kui nende üle järelevalvet teostavad ametkonnad peavad avalikkuse ees selget vastutust kandma, tehes seda läbi suurema läbipaistvuse ja avalikustamise.