Taanlaste analüüs avab Eestis tuuleelektrile uued võimalused

Tuulegeneraatorid.

FOTO: SCANPIX

Taani firmalt tellitud uuring lubab Eesti elektrivõrku liita suuremate probleemideta 1000 megavati jagu tuulegeneraatoreid, seega pole põhjust nõuda ärimeestelt kuluka reservelektrijaama ehitamist.

«Tuuleparkide majanduslikud piirangud tulevad enne ette kui tehnilised piirangud,» lausus Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. «Tuulegeneraatoreid saab meie võrku liita rohkem, kui seni on arvatud.»

Veskimägi kinnitas, et Elering loobub uute tuuleparkide reservvõimsuse nõudest ja teeb ettepanekud, kuidas tuuleparkide toodangut piirata, kui see elektrisüsteemi varustuskindluse hoidmiseks vajalik on. «Tuuleenergia prognoosimise suutlikkust tuleb Eleringil parandada,» lisas Veskimägi.

900–1000 megavatti tuulikuid tuleb kõne alla juhul, kui valmib Eesti-Soome teine merekaabel. Ea Energy Analysesi partner Kaare Sandholt rääkis eile Tallinnas uuringut tutvustades, et Eestil tuleb välja töötada tuuleparkide elektrivõrgust väljalülitamise reeglid.

Seejuures tuleb aga hüvitada tuuleparkide omanike kaotused, kui tuulikud küll vilkalt pöörlevad, elektrit aga süsteemi stabiilsuse huvides võrku müüa ei saa.

Vaja on analüüsi

Eleringi taanlastelt tellitud uuring soovitab loobuda tuuleparkide reservjaama ehitusest. Praegu nõuab Elering, et uute tuuleparkide arendajad võtaksid endale kohustuse ehitada kiiresti käivitatav elektrijaam, mis annaks voolu tuulevaikuse korral. Viimane võiks töötada gaasiga või ka näiteks põlevkiviõliga.

Taani uuringu hinnangul tuleb Eleringil rohkem rõhku panna tuuleenergia prognoosimisele ja vajadusel osta tasakaalustav kogus elektrit mõnelt olemasolevalt jaamalt.

Sandholt juhtis tähelepanu ka sellele, et suured tuulepargid saavad vanadele elektrijaamadele tõsiseks konkurendiks, kahjustades nende omanike ärihuve.

Taani firmalt tellitud uuring analüüsis ainult elektrivõrgu tehnilist poolt ega võtnud arvesse sotsiaal-majanduslikku külge. Selle peamine küsimus on tuuleenergia doteerimine – iga kilovatt-tunni tuuleelektri eest maksab elektritarbija 84 senti dotatsiooni.

Veskimägi märkis, et enamik Eesti elektrijaamu saab praegu toetust. Taastuvenergiatoetusteks kulub aastas ligi miljard krooni. Veskimägi arvates tasuks elektritootmises liikuda sinnapoole, et elektrijaamad töötaksid toetuseta.

«Me vajame tuuleenergia osas tugevat sotsiaalmajanduslikku analüüsi, kas tuuleenergia potentsiaalset madalam hind kaalub üles riigieelarve kaudu makstava subsiidiumi, kas tuuleenergia oma ebastabiilsusega ikkagi tasub end ära, kui tuulepargid sunnivad traditsioonilisi jaamu sulgema,» lausus Veskimägi.

Eesti taastuvaist energiaallikaist toodetud elektri tootmise kohustuse tagaks ka tuulepargid, mille koguvõimsus on 400 MW. Praegu töötavad Eestis 140 MW koguvõimsusega tuulepargid.

Tuuleenergia assotsiatsiooni kommunikatsioonijuht Tuuliki Kasonen-Lins märkis, et 2013. aastal on töös umbes 350 megavati jagu tuuleparke. Riik on aga juba praegu seadnud toetuse aastaseks ülempiiriks 600 GWh tuulest toodetud elektrit. Kui see kogus täis saab, töötavad tuulikud toetuseta.

Rohkesti liitumisavaldusi

Kokku on tuuleparkide liitumisavaldusi esitatud umbes 4000 megavati jagu. Need suudaks toota elektrit kaugelt rohkem, kui Eesti ära tarbib. Kasonen-Lins lisas, et suurem osa neist avaldustest on õhk ehk investeerimisvõimekuseta projektid.

Eesti Energia taastuvenergia juht Ando Leppiman märkis, et ka 900- või 1000-megavatise võimsusega tuuleparkide korral on Eestis ruumi põlevkivielektrijaamadele.

Leppiman lisas, et tuuleparkide arendajate peamiseks takistuseks saab elektrivõrgu investeering. Traatide ja alajaamade vedamine tuulikuni võib minna majanduslikult liiga kalliks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles