Planeeritava töövõime toetamise reformiga loodetakse tänaste töövõimetuspensionäride hulgast tööturule aidata täiendavalt 30 000-40 000 inimest ja katta selle arvelt vähemalt osa august, mis Eesti tööjõuturul lähiaastatel rahvastiku vähenemise tõttu tekib.
Hinnanguliselt väheneb järgmise kümne aasta jooksul Eestis tööealiste inimeste arv 45 000-50 000 inimese võrra. Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal ütles personalijuhtimise ühingu PARE ümarlaual, et edaspidi hakatakse hindama inimeste töövõimet ning seda hakkab tegema töötukassa. Vastavalt töövõimekaotusele hakkab töötukassa maksma neile töövõimetoetust ning aitab neile leida sobiva töökoha.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustusosakonna juhtaja Katre Palli sõnul on Eestis praegu ca 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest kaks kolmandikku täna ei tööta. «Tänane süsteem viib inimesed liiga vara tööturult välja on rahaliselt jätkusuutmatu,» ütles Pall. «Järgmise kümne aastaga väheneb tööealiste inimeste arv 45 000-50 000 inimese võtta, samal ajal tõuseb aga töövõimetuspensionäride osakaal tööealises elanikkonnas 15 protsendini.»
Tema sõnul hakatakse edaspidi diagnoosi asemel hindama inimese võimeid – mida ta reaalselt oma seisundi juures teha saaks. Samuti hakkab töötukassa andma soovitusi, mis tööd inimene võiks teha. «Osalise töövõime olemasolu korral eeldatakse inimeselt aktiivsust ehk ta peab osalema tööturu poolt pakutavates aktiviseerivates meetmetes, otsima sobivat tööd ja töötama,» ütles Pall.
Idee järgi peaks töövõime toetamise süsteemi reform jõudma riigikogusse sel suvel. Järgmise aasta juulist võiksid esimesed töövõimetoetuse taotlejad pöörduda töötukassasse ning jaanuarist 2016 pöörduvad juba tänased töövõimetuspensionärid pöörduvad töötukassasse. Üleminekuaeg tänaselt süsteemilt uuele süsteemile kestab 5 aastat ning aastast 2020 kehtiks täielikult uus süsteem.