Eesti pangakaartidega tehti tunamullu pea miljoni euro väärtuses kaardipettusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskpanga täna avaldatud kaardipettuste aruande põhjal kasvasid 2012. aastal ühtses euromaksete piirkonnas (SEPA alal) pangakaardipettused 15% ja nende pettustega oli seotud umbes 9 miljonit tehingut 1,3 miljardi euro väärtuses. Eestis välja antud kaartidega oli 2012. aastal seotud 5400 kaardipettust ligi 900 000 euro väärtuses.
Kuigi pettusega seotud tehingute arv kasvas ka Eestis mõnevõrra (8%), jäi pettuste osatähtsus kõikidest kaardimaksetest samaks (0,002%). Eesti kaartidega toime pandud pettuste arv on euroala riikidest väikseim. Eesti 1000 elanikust langes pettuse ohvriks neli kaardiomanikku ja neist igaühe kahju oli keskmiselt 160 eurot. SEPA alal oli 1000 elaniku kohta keskmiselt 17 kaardipettuse juhtumit ning enim pettuseid oli Prantsusmaal – 1000 elaniku kohta 46 juhtumit.
Eesti pankade kaartidega toimus enim pettuseid pangaautomaatides – 43% kõikidest pettuse juhtumitest. Petturite eelistatud kanalite võrdluses on märgata väikest nihet internetis algatatud maksetelt pangaautomaatide pettuste suunas. Eesti eristub selle muutusega koos Hollandiga teiste riikide seas. Tehingutega, kus kaarti füüsiliselt ei kasutatud (enamasti e-poe ostud), pandi toime 42% kaardipettustest, samas kui kaardimakseterminalide pettuste osakaal oli endiselt väikseim (15%). Pangaautomaatide ja kaardimakseterminalide pettuste puhul on enamasti tegemist pangakaartide võltsimisega.
SEPA alal väljastatud pangakaartidega tehtud pettused kasvasid 2012. aastal 15%, ulatudes 9 miljoni tehinguni 1,3 miljardi euro väärtuses. E-poe ostudega või telefonitsi algatatud tehingutega ehk juhtudega, kui pangakaarti füüsiliselt ei kasutatud, oli seotud 60% pettustest. Kaardimakseterminalides tehti 23% pettustest ja pangaautomaatides 17%. Krediitkaartide pettuste osakaal oli endiselt märksa suurem kui deebetkaartide oma, sest e-ostude eest makstakse sagedamini krediitkaardiga.
Pangaautomaatides ja kaardimakseterminalides toime pandud võltsingute pettus on liikunud SEPA-väliste riikide suunas. Kui SEPA alal tehti riigisiseselt 93% kaardimaksetest, siis riigisisesed pettused moodustasid kõikidest pettustest vaid 50%. SEPA alal tehti piiriüleselt 5% kaardimaksetest ja piiriülesed pettused moodustasid kõikidest pettustest neljandiku. Ülejäänud neljandik pettustest toimus 2% kaarditehingutega, mis tehti väljaspool SEPA ala. SEPA ala välise pettuse ebaproportsionaalselt kõrge tase viitab sellele, et petturid kasutavad ära SEPA ala väliste riikide leebeid turvastandardeid, näiteks kasutatakse kiibitehnoloogia asemel magnetriba, mida on lihtsam võltsida.
Kaardikasutus ja kaardipettuste arv on Euroopa Liidu liikmesriikides üsna erinev: inimese kohta tehakse aastas 18 kuni 253 kaardimakset väärtuses 1300 kuni 18 000 eurot. Pettuste näitajad on riigiti samuti väga erinevad. Väikseima pettuste osatähtsusega on reeglina need riigid, kus on ka vähe kaarditehinguid, näiteks Leedu ja Ungari. Kaardipettuste arv oli suurim Prantsusmaal ja Suurbritannias. Eesti, Soome ja ka Portugal paistavad silma aktiivse kaardikasutuse, kuid madala kaardipettuste taseme poolest, mis on samal tasemel nende riikidega, kus kaarditehinguid tehakse vähe. Kaardipettuseid on euroalal vähem kui kogu SEPA alal.