SEB panga majandusanalüütik Ruta Arumäe kirjutab oma nädalakommentaaris, et kui maailmamajanduses on märke kasvu taastumisest, siis Eesti majanduses neid märke kuigi palju ei leia.
Arumäe: Eesti majandusest kuigi palju kasvu märke ei leia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmamajandusest tulevad uudised on viimasel ajal olnud valdavalt kergelt optimistliku tooniga, tuues märke kasvu taastumise esimestest kevadekuulutajatest piiri taga.
Mitte et mu eesmärk oleks olla tujurikkuja, kuid otsides neid märke Eesti majanduse kohta, siis hetkel neid kuigi palju ei leia. 2013. aasta neljandas kvartalis seisis majandus sisuliselt paigal (tehniliselt täpne olles langes esialgsetel andmetel 0,1% võrreldes eelmise kvartaliga) ning järgmises kvartalis võib majanduse suund olla nii üles kui allapoole. Valdavalt on turuosaliste ootus majanduse paranemise suunas ning enamasti on see ootus baseerunud eelkõige väliskeskkonna paranemislootusel.
Ja tõepoolest, väliskonjunktuuri ennetavad indikaatorid näitavad vaikset paranemist. Selle realiseerumine aga kõigepealt nende endi majanduste paranemiseks ja seejärel meie majanduse paranemiseks võtab veel aega. Eksporditellimuste indikaator Eestis on jaanuaris jätkuvalt madalal. Seda esiteks.
Teiseks, Eesti sisesed suunda näitavad ennetavad indikaatorid aga näitavad paraku valdavalt allapoole. Ehk siis, 2014. aasta alguses on täiesti võimalik, et näeme oodatud majanduse paranemise asemel hoopis majanduslangust.
Juhtivindikaatorid näitasid majanduse aeglustumist ka 2013. aasta neljandas kvartalis. Seega tundub, et üha vähem leiab õigustusi majanduse aeglustumisele ühekordsetest ajutistest teguritest, nagu seda eelmise aasta jooksul palju erinevatest allikatest kosta on olnud, ning üha rohkem on see muutumas laiapõhjaliseks aeglustumiseks või isegi languseks. Juhtivindikaatorid näitavad langust vähemasti kuni 2014. aasta keskpaigani.
Majanduses tegutsevate osapoolte endi kindlustunde osas väga nuriseda ei saa. Kokkuvõttes paistab pilt selles osas üsna stabiilne olevat.
Kindlustunde indikaatorid majandussektoriti on püsinud valdavalt muutumatud, sealhulgas näiteks teenuste ning jaekaubanduse oma. Tarbijate optimism püsib suhteliselt kõrgel. Tööstuse kindlustunne on jaanuaris veidi paranenud, samas on ehitussektori meelestatus eelmise aastaga võrreldes veelgi halvenenud.
Majanduse kõige laiem üldine konjunktuurinäitaja – majandususaldusindeks – on mingil põhjusel paranenud jaanuaris kogunisti kõrgemale tasemele kui see viimase paari aasta jooksul olnud on.
Üldisele optimismile vaatamata võib aga tegelik tulemus 2014. aasta alguses olla pettumust valmistav.