19 aasta eest avas EMT oma mobiilsidevõrgu Eestis
1. juuni 2010, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. juunil 1991 avas EMT oma mobiilsidevõrgu Eestis ning välja saadeti ettevõtte ajaloo esimene, kirjutusmasinal kirjutatud pressiteade: « NMT mobiiltelefonide kärgvõrk Eestis.»
1991. aasta juunis alustab tööd EMT NMT 450 võrk ning liituvad esimesed kliendid. Aasta lõpuks on kliente 150 ning mobiililevi oli Tallinnas ja Tartus.
NMT 450 oli analoogsidevõrk, kus alguses oli võimalik ka nn telefonipiraatlus: võimalus end võõra numbri «külge riputades» numbriomaniku arvel kõnesid teha.
Selle vastu võitlemiseks loodi «teenus *33*» ehk väljuvatele kõnedele koodiga tehtav piirang. Kuna piraat koodi ei teadnud, polnud tal võimalus võõrast numbrit kasutada.
Alles hiljem, alates 1995. aastast tuli kasutusele turvakood SIS, mis kaitses uuema põlvkonna NMT-telefonide omanikke piraatide eest, nii et 33-teenust polnud enam vaja.
1992 algas NMT võrgu hoogne laienemine. Kaetud saavad maakonnakeskused ja linnad ning seda aastaks 1994. 1994. aasta lõpuks oli NMT-võrk umbes sama suur kui EMT 3,5G praegu (umbes kolmandik territooriumist).
Juulis 1992 sõlmis ettevõttega lepingu 1000. klient. Sama aasta lõpuks oli kliente juba 2500.
NMT pidas Eestis vastu napilt alla 10 aasta: 2000. aasta detsembris sulges EMT lõplikult oma NMT 450 võrgu. Viimase kõne NMT võrgus pidasid tollane teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ja EMT tollane peadirektor Peep Aaviksoo. Võrguseadmed müüdi Jakuutiasse.
Tegelikult rakendati esimesed GSM 900 võrgu tugijaamad käiku 1993. aastal Tallinnas, mis esialgu toimisid Soome TELE (praegune Sonera) GSM-võrgu laiendusena.
31. jaanuaril 1995. alustas EMT iseseisva operaatorina GSM 900 võrgus ning algas GSM-leviala hoogne laiendamine. 1996. aasta lõpuks olid EMT GSM-võrguga kaetud kõik maakonnakeskused ja tähtsamad maanteed, 1998. aastaks praktiliselt kogu Eesti.
2002. aastaks oli GSM mobiilsidevõrgu katvusala 99 protsenti Eesti territooriumist ning EMT levialas elas 99 protsenti Eesti rahvastikust. Sellest alates pole leviala katvusprotsendid muutunud, kuid käib pidev töö side kvaliteedi jätkuva parandamise nimel.
Veebruaris 1998 käivitas EMT Eesti esimese GSM 1800 võrgu, mis parandab sidekvaliteeti tihedasti asustatud piirkondades. 10. detsembril 2000 sulges EMT Eesti esimese mobiilsidevõrgu NMT 450, kuna praktiliselt kogu territoorium ja rahvastik olid kaetud kvaliteetsema GSM-iga.
2002. aasta suvel käivitas AS EMT GSM-võrgu baasil GPRS-võrgu, mis võimaldab mobiilsidevõrgus senisest suuremat andmesidekiirust ja internetis surfamist.
17. septembril 2003 peeti EMT testvõrgus esimene 3G kõne Eestis. Avakõne pidasid tollane majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ning EMT juhatuse esimees Peep Aaviksoo
28. juunil 2004 alustas EMT kiiret andmesidet võimaldava EDGE teenuse väljaarendamist. 2007.aasta lõpuks toetab EMT GSM võrk Eestis kogu võrgu ulatuses EDGE andmesidekiirust, andes tarbijatele parema andmesidekiiruse ka kohtades kuhu 3G veel ei ulatu.
2010.aasta juuni alguseks katab 3G võrk juba ligi kolmandiku eesti territooriumist.
allikas: EMT