Loik: Tallinna lennujaam pole riigilt juba 10 aastat tegevusabi vajanud
21. veebruar 2014, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Lennujaam pole viimase 10 aasta jooksul tegevuskulude katteks riigi abi vajanud ning seetõttu Euroopa komisjoni uued riigiabi suunised lennujaama tegevust ei puuduta, selgitas E24-le AS Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik.
«Riigiabimääruses täpsustatakse tingimused, mille alusel riigid võivad eraldada raha lennujaamadele. Uue määruse kohaselt jagatakse lennujaamad suuruse järgi nelja erinevasse kategooriasse, mille alusel määratletakse nii tegevuskulude kui ka kapitalikulude võimaliku toetuse ulatus. Kuni 200 000 reisijaga väikelennujaamade tegevuskulud võib riigiabiga täielikult katta, 200 000 kuni 1 miljoni reisijaga lennujaamade puhul võib suurema osa tegevuskuludest katta riigi abiga, lennujaamad, mille reisijate arv on 1-3 miljonit võivad osaliselt saada tegevuskulude katteks riigi toetust ning üle 3 miljoniga lennujaamad peavad olema kasumlikud ja ise ennast ära majandama,» selgitas Loik.
Tallinna Lennujaam on juhatuse esimehe sõnul majanduslikult hästi toime tulnud ja viimase 10 aasta jooksul ei ole tegevuskulude katteks riigilt abi vajanud. Reisijate arv küündis Tallinna Lennujaamas esmakordselt üle ühe miljoni aastal 2005 ja 2013 oli reisijate arv 1,98 miljonit.
«Kõigi Eesti regionaalsete lennujaamades on reisijate arv alla 200 000 reisija aastas. Eelmisel aastal oli Kuressaare reisijate arv 13 163, Kärdlas oli vastav näitaja 10 222, Pärnus 3 538, Tartus 13 717, Ruhnus 1 214 ja Kihnus 2 434. Nende tegevuskulud võib määruse järgi täielikult katta riigiabiga. Seni katab riik suure osa regionaalsete lennujaamade tegevuskuludest ja ülejäänud osa Tallinna Lennujaam.»
Euroopa Komisjon võttis eile vastu suunised, millega pannakse rõhku riiklike vahendite mõistlikule kasutamisele ning konkurentsimoonutuste ärahoidmisele eelkõige seoses lennukite alatäituvuse ja ebarentaablite lennujaamadega.
Riigiabi andmine investeeringuteks lennujaamataristusse on lubatud juhul, kui see on tarvilik ligipääsu tagamiseks asjaomasele piirkonnale ning transpordivõimalust on tõesti vaja. Ette on nähtud lennujaama suurusest olenev suurim lubatav abi osakaal, mis peaks tagama mõistliku tasakaalu erainvesteeringute ja antava abi vahel.
Komisjoni suuniste järgi saab tegevusabi lennujaamadele anda vaid teatavatel tingimustel ning ette on nähtud 10-aastane üleminekuperiood, mille jooksul ettevõtted saavad kohandada oma ärimudelit. Abi saamiseks peab lennujaam koostama äriplaani, mille alusel jõuda üleminekuperioodi lõpuks tegevuskulude täieliku katmiseni.