Eesti Energia loobus uue elektrijaama ehitusest

Auverre ehitataud uus põlevkivielektrijaam jääb tõenäoliselt viimaseks Eestis rajatavaks põlevkivielektrijaamaks.

FOTO: Peeter Langovits

Täna kogunev Eesti Energia nõukogu loobub lõplikult teise energiaploki ehitamisest Auverre, sest uue strateegia järgi keskendutakse tunduvalt kasumlikumale põlevkivist õli ja elektri koostootmisele.

640 miljonit eurot maksev 300-megavatise (MW) võimsusega Auvere elektrijaama esimene plokk peaks plaani järgi hakkama tööle järgmisel aastal. Eesti Energial oli õigus tellida ka teine samasuguse hinna ja võimsusega energiaplokk, kuid praeguseks on energiafirma oma strateegiat põhjalikult muutnud ning kavatseb keerata selja elektri tootmisele põlevkivist.

«Juhatuse ettepanek on teisest energiaplokist loobuda ja ega vist eriti keegi peale Alstomi (esimese energiaploki ehitaja ­– toim) selle ehitust täna Eestis ei toeta,» kinnitab Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Liivel on varuks tublisti ambitsioonikam plaan, mis teostudes tagab ettevõttele vajaliku elektrivõimsuse ning lisaks veel suurtes kogustes kasumlikku põlevkiviõli. Jutt käib põlevkiviõli tootmisest, mille käigus tekkiv uttegaas ja poolkoks kasutatakse ära elektri tootmiseks. Eesti Energia soovib suurendada põlevkiviõli toodangut praegusega võrreldes 2025. aastaks kümme korda, kahe miljoni tonnini aastas, mis tähendaks ka lisaks 1000 MW elektri tootmise võimsust.

«Saame nii põlevkivist kaks korda rohkem energiat kätte kui lihtsalt põlevkivi ahju ajades,» selgitab Liive.

Paberil on asi lihtne: põlevkivi kasutegur on õli ja elektri koostootmisel 75 protsenti,  tavalisel elektrijaamal 40 protsenti. See tähendab suuremat kasumit, vähem keskkonnasaastet ning väiksemat sõltuvust kasvuhoonegaaside piirangutest ja maailmaturu hindadest.

«Kui plaan teostub, siis toodame rohkem elektrit, kui Eestis tarbitakse,» lausub Liive. «Saastekogused on võrreldes praegusega aga oluliselt väiksemad.»

Plaani eeldus on, et uue põlvkonna õlitehas Enefit280 hakkaks korralikult tööle. Üle aasta veninud tehase käivitamine on edasi lükanud kõik laienemisplaanid. Kui esimene tehas tööle ei hakka, siis ei ehitata ka järgmist kaheksat õlitehast.

Liive kinnitusel pole probleemid siiski väga suured ja uus tehnoloogia nõuab lihtsalt aega. Probleemid ei olevat õlitootmises, vaid pigem tekkiva tuha eraldamise protsessis.

«Ma ei saa öelda, et ma üldse õlitehase pärast ei muretse, kuid usun, et saame selle käesoleval aastal tööle,» räägib Liive. «Eks suured tehnoloogilised muudatused nõuavad paratamatult kohandamiseks oma aega.»


EE elektrijaamad

Eesti elektrijaam (1969)    1615 MW

Balti elektrijaam (1959)    765 MW

Auvere elektrijaam (2015)    300 MW

Iru elektrijaama gaasiplokid (1978)    190 MW

Iru elektrijaama jäätmeplokk (2013)    17 MW

Virtsu tuulepark (2002)    1,4 MW

Aulepa tuulepark (2009)    48 MW

Narva tuulepark (2012)    39,1 MW

Paldiski tuulepark (2012)    22,5 MW

Linnamäe hüdroelektrijaam (2002)    1,2 MW

Keila-Joa hüdroelektrijaam (2005)    0,4 MW

Valka koostootmisjaam (2012)    2,4 MW

Paide koostootmisjaam (2014)    2 MW

Allikas: Eesti Energia

Tagasi üles