Enefit American Oili tegevjuht Rikki Hrenko kinnitab oma ettevõtte blogis tehtud postituses, et elektritulust ja võrgutasudest Utah' investeeringut ei tehta.
Enefit: Utah' investeering ei tule elektritulust ja võrgutasudest
18. veebruar 2014, 14:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektri hinda määrab Eestis turg, võrguteenuse hinda konkurentsiamet. Projekti finantseerija on Eesti Energia Õlitööstus, kes toodab igal aastal 200 000 tonni põlevkiviõli ning teenib avatud turgudel kopsakat kasumit.
Utah´ põlevkivimaardla eest ühekordse investeeringuna tehtud 30 miljonit tuleb kõrvutada Eesti Energia kodumaiste investeeringutega. Elektrivõrkudesse on viimastel aastatel investeeritud 100 miljonit eurot aastas ja Eesti Energia panustab kodumaisesse energeetikasse tervikuna üle 500 miljoni euro aastas.
Miks me ikkagi kippusime sinna Utah´ kõrbe arendama põlevkiviprojekti, kui kellelgi teisel polnud see varem õnnestunud? See võib olla üllatav, aga Eestil on tõepoolest kõige arenenum põlevkivitööstus kogu maailmas, põlevkivi on Eesti majanduse ja riigi alustala.
Eestlased on varemgi maailmas suuri asju korda saatnud ja see ei pea piirduma e-riigi, Skype´i ja digiretseptidega. Olgugi, et põlevkivi on igal pool veidi erinev, annavad Eesti põlevkiviekspertide teadmised ja kogemused meile suure edumaa ka Utah´ põlevkivitööstuse käivitamisel.
Põlevkiviproovide võtmine Uintah Basini põlevkivimaardlas
Uus tööstus ei sünni üleöö. Oleme tänaseks tegelenud Utah´ projekti eelarendusega kolm aastat. Meie töötajad nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani – geoloogid, keemikud, mäeinsenerid, ehitusinsenerid, finantsistid ja paljud teised – ei võta seda projekti kui seiklust Eesti riigi rahaga. Nende jaoks on see tõsine töö, mille vilju saab tõeliselt maitsta alles järgmisel kümnendil. Samas hoiab harukordne võimalus olla ühe riigi jaoks täiesti uue tööstusharu loomise juures meid visalt ja innukalt asja kallal.
Oleme täna targemad kui kolme aasta eest ning ka meie põlevkivivarude väärtus on seeläbi kasvanud. Oleme saanud sõltumatu sertifitseeritud ettevõtte Norwesti kinnituse, et meie maavara on piisavalt uuritud ja selle olemasolu usaldusväärselt tõestatud. Meie eramaal, kus plaanime alustada tööstuse arendamist, jätkub plaanitava õlitööstuse jaoks põlevkivi vähemalt 30 aastaks. Oleme kogunud piisavalt vaatlusandmeid õhu ja vee kvaliteedi, taimestiku, loomade ja kultuuriväärtusega leidude kohta, mis on alus projekti detailseks projekteerimis- ja inseneritööks ning lubade taotlemiseks. Oleme alustanud keskkonnamõjude hindamise protsessiga, et tuua luua kommunaalühendused, läbi on viidud avalikud arutelud ning ootame esmast mõjuanalüüsi ja keskkonnamõjude aruandeprojekti.
Oleme oma laboriseadmel tootnud esimese õli Utah´ põlevkivist ning saanud andmeid järgmisteks analüüsideks ja detailseks inseneritööks. Tunnustatud koostööpartneritega valmis hiljuti nii analüüs nii pealmaakaevanduse avamise kui ka kogu projekti majandusliku tasuvuse kohta, mis kinnitas, et projekt ületab kasumlikkuse läve.
See on vaid põgus ülevaade väga keerulisest, detailirohkest ja pikalt ette planeeritud tööst, mida me igapäevaselt teeme. Ees ootab mitu aastat detailsemaid analüüse, insenertehnilist tööd ja palju muud. Vajalikul hetkel järgnevad sarnaselt Jordaania projektile läbirääkimised strateegiliste rahastajatega, sest sellise mastaabi ja investeeringuvajadusega tööstust Eesti Energia üksi üles ehitada ei plaani ega suudakski. Meil on aga unikaalne oskusteave, pühendumus ja visioon projekti tõeks saamisest.
See tükike Utah´ kõrbe ei ole seiklus, see on investeering. Ei tasu alahinnata seda pühendunud tööd, mida meie rahvusvaheline professionaalne meeskond igapäevaselt projekti arendamisel teeb. Me teame, et Eesti Energia tütarettevõtena esindame Utah´s tegelikult kogu Eesti riiki ning suhtume sellesse täie tõsidusega.
Meil on tugev kohalik toetus ja Eesti Energiat nähakse Utah´s asjatundliku ja läbipaistva ettevõttena, kelle üle peaksid eestlased ka ise uhked olema.