Soomlane: Kalamaja on Tallinna Soho
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On vaid aja küsimus, kui Eesti pangad hakkavad ka välismaalaste siinseid kinnisvaraoste finantseerima, selgitab 1Partner Kinnisvara soomlasest maakler Christian Ayrer. «Praegu saavad finantseerimisest kasu ju välismaa pangad.»
Räägite 13. jaanuari Helsingin Sanomates kinnisvaraturust Eestis ja sealt võib välja lugeda, et soomlased on siinselt turul alati rolli mänginud, varem riskikapitalistidena ja nüüd pigem iseendale elamiseks kortereid ostes. Kuivõrd soomlased Tallinna korterite turul hinda tegelikult mõjutavad? Kas peaksime kartma – palgatasemed on ju meil siiski erinevad?
Soomlased rahvusena ei mõjuta kinnisvara hinda. Pigem on soomlane hästi hinnatundlik ja uurib igat objekti põhjalikult. See, et palgatase on Soomes kõrgem, annab soomlasele võimaluse soetada endale teine kodu või siis investeerida.
Mis puudutab aga kinnisvara hinnatõusu või -langust, siis on lihtsalt küsimus nõudlusest ja pakkumisest, rahvusel vahet pole.
Ehk soomlased on pigem rahvus, kelle huvi Eesti kinnisvaraturu vastu tekitab turul elevust ning selle kaudu tõstab mingil määral ka nõudlust ja kinnisvara väärtust.
Väidate, et üle 4000 soomlase on Eestis kodu leidnud – mis neile meeldib? Kuhu veel peale Tallinna soomlased kodu otsivad?
Nagu ütlesin, uurib soomlane igat objekti hoolikalt. Tavaliselt nõuab ta rohkem infot objekti kohta kui eesti klient. Soomlased tahavad teada, milline on maja seis. Isegi kui maja laguneb, on soomlasele tähtis teada seisu, siis on ta valmis ostma.
Peamiselt on huvipakkuvad objektid siiski alla kümne aasta vanad või renoveeritud. Asukoht on alati tähtis. Nagu öeldakse: sijainti, sijainti ja sijainti!
Tallinnas on popimad kohad kesklinn ja vanalinn. Noored tunnevad huvi Põhja-Tallinna, eriti Kalamaja vastu. Peale Tallinna ostetakse kortereid enamasti Pärnusse ja Tartusse. Pärnus on tähtis mere lähedus ja Tartus ostetakse kodu lastele, kes õpivad ülikoolis.
Vana hitt aastatel 1995–2005, Saaremaa, praegu eriti ei mõju; hinnad pole enam üli-odavad ja kohalejõudmiseks on vaja reisida terve päev.
Mis meelitab soomlasi ja üldse välismaalasi Eestis kinnisvara omama?
Turg on siin dünaamiline, hinnatase aga mõistlik. Turg töötab siiski sarnaselt nagu mujal Euroopas. Omakapitali määr on Soome omaga võrreldes aga siin väiksem. Näiteks finantseerib Soome Nordea Eesti kinnisvara tagatisena.
Eesti pangad praegu välismaalasi ei finantseeri, aga on ainult aja küsimus, kui nad seda tegema hakkavad, sest muidu saavad kasu finantseerimisest ainult välismaa pangad. Ja kui seda tegema hakatakse, siis kindlasti kasvab välismaalaste osakaal kinnisvaraturul.
Peale rahalisi võimalusi on Eesti ilus riik, ja eriti Tallinn paistab välja veidi eksootiline, aga samas turvaline koht, kuhu investeerida.
Soome kinnisvaraturg on enam välja kujunenud kui Eesti oma – kuivõrd oskavad soomlased olla paremad, teadlikumad kliendid?
Peame meeles pidama, et Eesti kinnisvaraturg on alles hiljuti taaskujunenud. Ja kiirus on olnud muljet avaldav! Algul oli omandi soetamine uus ja samas ebakindel asi, nüüd aga on kinnisvara omamine kindlam kui Soomes.
Pole mingeid aktsiaid, vaid kindel kinnistusraamat, mis tagab omandi. Samuti on notariaalne ostu-müügileping palju kindlam viis kinnisvara vahendamisel. Soomes teeb maakler ostu-müügilepingu ja mitte keegi pole kohustatud seda kontrollima.
Mis puutub maakleriteenusesse, oli minule töökohana 1Partner Kinnisvara loogiline valik, sest vahendusteenuse pakkumine ainuesinduslepingu alusel on ainuke mõeldav viis minu jaoks oma tööd teha.
Samamoodi töötavad kinnisvarafirmad Soomes. On ju naeruväärne ja müüjale kahjulik, kui ühte objekti pakub mitu maaklerit, vahel isegi eri hindadega! Nii tekib ostjal küsimus – kas objektil on midagi valesti?
Kas Eestis/Tallinnas on kinnisvara, mis ongi teie hinnangul mõeldud investeerimisvarana välismaalastele?
Vahel üritavad, enamasti välismaalased, teha mingi projekti just eesmärgiga müüa see välismaalastele. See õnnestub neil aga harva.
Püütakse teha mingi kombinatsioon välismaa ja Eesti vahel. Näiteks Kalamaja alguses on Soomemaja, mis on juriidiliselt nagu Soome «asunto-osakeyhtiö» ehk maja ja osaühingu hübriid.
Ostja soetab endale aktsiad, mis annavad talle õiguse hallata korterit. Soomes töötab see asi hästi, aga siin pangad sellise hübriidi ostmist ei finantseeri. Eesti kinnisvaraturul on omad seadused ja kombed, mida välismaalased saavad omada, aga enda mudeli toomine teisele turule õnnestub väga harva.
Kui ennustada, siis mis meie kinnisvaraturul sel aastal toimuma hakkab?
Näen, et tõus jätkub, nagu eelmiselgi kahel aastal. Popid piirkonnad Tallinnas tõusevad teistest kiiremini. Kalamajas, Uue Maailma piirkonnas ja Kassisabas on toimumas sama protsess, mis Helsingis Kallio linnaosas 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses.
Nimetan seda Soho-nähtuseks – kesklinna vahetus läheduses asuv linnaosa, millel on natuke halb maine, hakkab kiskuma enda poole tudengeid, kunstnikke, artiste ja teisi loovaid inimesi.
Piirkond puhastub, muutub atraktiivseks, maju renoveeritakse ja nii tõuseb kinnisvara väärtus. Siis märkavad ka tavainimesed, et elukeskkond on muutunud ja polegi neile enam kõlbmatu.
Mingit mulli ega krahhi mina tulemas ei näe.
CV
Christian Ayreri
1997–2000 maakler Soomes, Helsingis
2000–2004
maakler Tallinnas
2004–2011 maakler Hispaanias Costa Del Solis
2011 – maakler Tallinnas