Lumest tingitud ülekoormus ohustab ehitisi kevadeni

Lumi tuleb katustelt koristada probleeme ennetades ja ohutult.

FOTO: Peeter Langovits

Viimastel aastatel on rohkest lumest tingituna sagenenud ehitiste ja nende osade varingud – on tuvastatud, et õnnetuste hetkel oli lume kogus nende ehitiste katustel tunduvalt suurem, kui seda projekteerimisstandardid ette näevad. Talv ja lumesajud pole aga selleks aastaks veel läbi.

Varingute sagenemine näitab, et ehitiste omanikud jätavad sageli täitmata kohustuse tagada ehitise ohutus ja heakord. Kortermajade puhul vastutavad lumekoristustööde õigeaegse ja nõuetekohase läbiviimise eest kõik korterite omanikud ühiselt.

Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule ehitisele ning paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid.

Selleks et ennetada ehitise katusele koguneva lume ja jääga kaasneda võivat ohtu, peab ehitise omanik võtma tarvitusele vastavad meetmed. Lihtsaim moodus selleks on pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada. Samuti on väga oluline visuaalselt hinnata, kas lumi on juba tekitanud ehitise konstruktsioonidele silmaga nähtavaid kahjustusi.

Juhul kui ehitise konstruktsioonidel on märgata kujumuutusi, tuleb ehitise kasutamine kohe lõpetada. Konstruktsioonide deformeerumise või purunemise korral tuleks lasta erialaspetsialistidel kindlaks teha, kas deformeerumine on tekitanud ehitisele püsivaid kahjustusi ning kas ja millises ulatuses on vaja ehitise stabiilsuse tagamiseks seda tugevdada või ümber ehitada. Viimased tegevused on pigem äärmuslikud ja probleeme tuleks varem ennetada.

Kindlasti tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ja takistada katuselt sulalumest tekkiva sadevee ärajuhtimist.

Kergehitised ohus

Kõige enam ohustab liigne lumekoormus teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (spordirajatised, angaarid, viil- ja kaarhallid, varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Sagedamini on varingute tagajärjel deformeerunud või purunenud ehitise rajamisel kasutatud ehitustooted (näiteks profiilplekist katusekate, räästarennid) või ehitiste eenduvad osad (rõdud, varikatused).

Katusele ohtlikuks muutuva lumekihi hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest ehitise kandekonstruktsioonide tüübist ja selle katuse kujust. Lisaks peab arvestama muude ehitise kandevõimet ohustada võivate teguritega, näiteks ehitise vanus, amortiseerumine, halb ehitus-kvaliteet, võimalikud vead projekteerimisel või ehitamisel, ehitusprojektile mittevastav ehitamine ja ehitustoodete asendamine, ehitise kasutusotstarbele mittevastav ehitamine, nõuetega vastuolus hooldamine jne.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata katusel kohtadele, kus on katuseastmed, eendid või muud takistused või katus piirneb kõrgema ehitisega või ka näiteks katuse serva kinnitatud katuse parapetist tunduvalt kõrgema reklaamtahvliga.

Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund koguses, mille koormus võib mitmekordselt ületada katusele lubatavat lumekoormust.

Lumekoristustöid planeerides tuleks esmalt tutvuda katuse projektiga ning teha kindlaks kohad, kus on oht katuselt läbi kukkuda – näiteks katuseaknad ja haprad või amortiseerunud katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust.

Juhul kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, on soovitav tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt. Katusele minnes tasub arvestada ilmastikuoludega – jää, tugev lumesadu ja tuul suurendavad allakukkumise riski oluliselt.

Korista ohutult

Lumekoristustööde ajal ei tohi lasta lumel kukkuda ega seda visata madalamatele hoonetele. Kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb ohuala tööde teostamise ajaks piirata ohutuslindiga ning pärast tööde lõpetamist ohutuslindid eemaldada. Samuti on vajalik jälgida, et tööde tegemisel ei kukuks töövahendid katuselt alla.

Ohutu liikumise tagamiseks on katusele soovitatav paigaldada katusesillad ja -redelid. Lume ja jää allakukkumise takistamiseks võiks katusele paigaldada lumetõkke. Lume ja jää sulatamisel tuleb kasutada ainult selleks ette nähtud aineid ning vältida tehnoloogiaid ja aineid, mis võivad kahjustada katust või sadeveesüsteeme. Samuti tuleb lume mehaanilisel eemaldamisel valida õiged vahendid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

Nagu eespool mainitud, kannab ehitise ohutuse eest vastutust omanik, kes peab ehitusseadusest tulenevalt tagama, et ehitis ei tekitaks ohtu inimese elule, tervisele ja varale ning ehitisele mõjuvad koormused, sealhulgas lumekoormus, ei põhjustaks ehitise või selle osade varisemist. Samuti on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale.

Ehitise ohutuse tagamist kontrollivad kohalikud omavalitsused ja Tehnilise Järelevalve Amet, viimast peab omanik teavitama ka ehitisega toimunud õnnetusest.

Lumekihi paksus ja kaal

Kehtivatele nõuetele vastavalt projekteeritud ja ehitatud ehitise puhul võiks lumekihi paksuse hindamisel juhinduda järgmistest näitajatest:

• Äsja sadanud värske lume kiht ei tohiks ületada 1 m, seisnud lume kiht 0,5 m ja märgunud lume kiht 0,3 m.

• Need lumekihi paksused on võetud lähtuvalt lume keskmisest kaalust, mis on värskelt sadanud lume puhul 100 kg/m³, seisnud lume puhul 200 kg/m³ ja märgunud lume puhul 400 kg/m³.

• Arvestada tuleb, et vastavad suurused on võetud tänapäevastest ja võrreldes nõukogudeaegsete normidega karmistunud projekteerimisnormidest, seetõttu tuleks vanemate katuste puhul olla kriitilisem eespool märgitud parameetrite arvestamisel.

Allikas: tehnilise järelevalve amet

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles