Globaalse logistikafirma Kuehne+Nagel IT-keskuse juht Mart Ambur rääkis Värbamiskonverentsil sellest, kuidas ta värbas Eesti tingimustes vaid ühe aasta jooksul 100 «itimeest».
1500-eurone kuupalk on IT-alal absoluutne miinimum
12. veebruar 2014, 14:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuehne+Nageli IT-keskus loodi Tallinna ning selle otsuse langetamisel sai Eesti võrdluses teiste Ida-Euroopa riikidega asukohamaana kõige enam punkte. «Otsustavaks said pehmed väärtused ehk et meil siin on Skandinaavia kvaliteet ja hansalik mõtteviis,» rääkis Ambur. Otsus tehti kaks aastat tagasi ning möödunud aasta augustis töötas ettevõttes juba 100 IT-inimest.
Ambur rääkis, et kuigi IT-spetsialistide põud on üldteada, võttis tööjõuturg uue tulija väga positiivselt vastu. Nii osutuski keeruliseks mitte inimeste leidmine, vaid suure hulga kandidaatide läbi «hekseldamine». Raske oli kiiresti leida suurele hulgale töötajatele kontorimööblit ja rohkem kontoripinda. «Mõned mobiilitootjatele töid tegevad firmad olid just tellimusi kaotanud ning me saime nende firmade töötajad endale,» rääkis ta. «Inimesed kandideerisid meie juurde sellepärast, et Eesti inimesed ikkagi tahavad elada oma kodus ja töötada suures globaalses organisatsioonis. Mitte selle ettevõtte pärast, vaid just keeruliste ja võimsate süsteemide pärast.»
Muidugi on oluline ka pakutav palk. «1500 eurot kuus on absoluutne IT-inimese miinimumpalgatase Eestis, isegi ülikooli ajal saab külmalt niipalju palka,» ütles ta. Siiski möönis Ambur, et IKT sektori suur palgakasv on väga keeruline väljakutse ettevõtjatele. «Kuidas sellises olukorras vastu pidada? Ma ei tea, mida tähendab, kui ühes sektoris Eestis on palk 5 aasta pärast samas tasemel, mis ta on Euroopas.»
Ambur ütles, et kõige keerulisem on leida JAVA-spetsialiste. «Nad peavad olema mitte ainult head oma ala spetsialistid, vaid oskama ka suhelda. Ei saa ju nii, et kliendiga koosolekul saadetakse klient hämaratesse kohtadesse. Kahjuks sellised inimesed meile ei sobi,» rääkis Ambur.
Ettevõttel on plaan proovida värvata arvutispetsialiste Soomest ning juba tehakse koostööd ka Eesti ülikoolidega. «Mind ajab närvi, kui Eesti IT-firmad süüdistavad ülikoole, et need ei suuda üliõpilasi firmadele sobival tasemel ette valmistada. Vähesed teevad peale kriitika midagi, et kasvatada endale tulevast tööjõudu koos ülikooliga,» lisas ta.