Täismahus intervjuu arendajaga: me ei müü kortereid, me müüme mõttelisi osi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvara arendamisega tegelev Dmitri Perepelitsõn väidab, et kuigi 130-ruutmeetrine ateljeekorter on jagatud kaheks eraldi kanalisatsiooniga toaks, pole need päriselt korterid, vaid mõttelised osad korterist.
Kinnisvara arendamisega tegelev Dmitri Perepelitsõn väidab, et kuigi 130-ruutmeetrine ateljeekorter on jagatud kaheks eraldi kanalisatsiooniga toaks, pole need päriselt korterid, vaid mõttelised osad korterist. Foto: Andres Haabu / Postimees

Kohtumise algul kirjutab Dmitri Perepelitsõn kõigi kohalviibijate nimed üles. Küsimusele «See on teil selline turvavõte?» vastab ta: «Jah.»Ühtlasi ei salvesta intervjuud mitte ainult ajakirjanikud, vaid videole võtab selle ka Perepelitšõn.

Tallinnas kinnisvara arendamisega tegelevad Perepelitsõn ja Maksim Sorokin ostsid möödunud aasta suvel Tallinnas Lasnamäel ligi 130 ruutmeetri suuruse ateljeekorteri ja ehitasid selle ilma ühtegi luba omamata ümber kaheksaks väikeseks korteriks.

Alljärgnevalt avaldab Postimees täismahus veebruari alguses Perepilitsõniga tehtud intervjuu.

Alustuseks tahaks saada üldist pilti, kuidas selliseid küsimusi reguleeritakse, ja lähemat teavet Sinimäe kohta.

Kuidas on meil reglementeeritud ehitusloa kooskõlastamine ja saamine? Mida on selleks vaja, kuidas see käib? On vaja vähemalt 50 protsendi maja korteriomanike nõusolek pluss veel üks hääl. Pärast seda vaatab linn kõik projektid läbi. See tähendab, uurib rekonstrueerimisprojekti, kanalisatsiooniprojekti, veeprojekti. See tähendab, et omanikud annavad põhimõttelise nõusoleku, et nad ei ole oma kinnisvara rekonstrueerimise ja süsteemi muutmise vastu. Mitte konkreetsete projektide poolt või vastu, vaid et nad ei ole põhimõtteliselt vastu. Antud projekti osas käib meil aktiivne allkirjade kogumine ja tänaseks on meil juba 47 protsenti allkirju olemas.

Niisiis pole teil veel korterite jagamine lõppenud ja ehitusluba veel ei ole?

Ma tahaksin täpsustada, et me ei jaga kortereid. Me müüme neid kui mõttelisi osi. Praegu on meil aktiivne koostöö linnaga, kesklinna valitsusega. Ja nii palju kui mina tean, peaks projekt olema neile juba esitatud, arhitektuuriprojekt, kanalisatsiooni- ja elektriprojekt. Praegu kogutakse allkirju. 47 protsenti on juba olemas. Majas on kokku 64 korterit.

Kas ma saan õigesti aru, et teil tuleb kanalisatsioon igasse tuppa, see tähendab mõttelisse ossa, milleks korterid jagatakse?

Täpselt. Seal on kaheksa korterit. Tahaksin rääkida, kuidas üldse olid asjad varem, mõne aasta eest. Varem piisas ehitusloa saamiseks ainuüksi esimehe allkirjast, kui projekt oli olemas. Täna käivad asjad sootuks teisiti. Algul elanike allkirjad ja alles siis hakkab linn projekti läbi vaatama. Kõik on pea peale pööratud. (Kõneleb ehitusseadusest ja sellest, et firma on esitanud riigikogule ettepaneku seadust muuta.) Ühed ametnikud tõlgendavad seadust nii, teised naa. Sisuliselt on nii, et mõnes linnaosas nõutakse kooskõlastamist elanikega, teistes mitte.

Mis mõttes mõnes linnaosas? Kuidas saab seadust eri linnaosades erinevalt tõlgendada?

Aga vaat saab. Vaadake ise pärast seda seadust. Seal pole selgelt öeldud, kuidas seda tõlgendada. Sisuliselt on täna vaja 51 protsenti allkirju, et niisuguseid töid teha. Varem seda vaja polnud. See on siis see, mis puudutab tavalist inimest.

Kui lubate, siis üks täpsustav küsimus. Te ütlesite, et teil käib allkirjade kogumine ning nelikümmend seitse protsenti on käes, kusjuures vaja on viiskümmend protsenti pluss üks. Samal ajal väitsite, et dokumendid on juba antud linnavalitsusse kooskõlastada. Nüüd aga ütlete, et seadus lubab saata projektid kooskõlastamisele alles vajaliku hulga allkirjade kogumise järel.

Linn vaatab need läbi ja kinnitab alles pärast allkirjade saamist.

On siis dokumendid kooskõlastada antud või mitte?

Minu teada on.

Aga allkirju veel pole? Nii et need käivad paralleelselt?

Seadus on selline, et alustuseks on vaja allkirju.

Seaduse kohta ma sain aru. Aga öelge konkreetselt korterite kohta: kas teil käib paralleelselt kaks asja, allkirjade kogumine ja projektide kooskõlastamine?

Jah, kaks asja käivad paralleelselt.

Ja korteriühistu esimees teab, et teil on selline projekt käigus?

Esimees on väga armas naisterahvas. Osavõtlik. Ta teab, et me kogume allkirju.

Ja Lasnamäe linnaosavalitsus on samuti teie projektiga kursis?

Jah. Aga mitte Lasnamäe, vaid Kesklinna linnaosavalitsus. Nad on kursis.

Kas ma sain õigesti aru, et on juba taotlusi korterite mõtteliste osade müügiks?

Jah. Osa on juba müüdud.

Teil pole isegi veel ehitusluba, aga mõttelisi osasid juba müüakse? Kuidas on see võimalik?

Igasugust kinnisvara saab müüa mõtteliste osadena. Juriidiliselt on kõik korras.

Kuidas need ostu-müügitehingud välja näevad? Kes saab omanikuks?

Müüakse omandit. Tehingu käigus lisatakse notari kinnitatavale lepingule notariaalne kasutuskord ja plaan, kus on täpselt kirjeldatud, kes kasutab millist osa. See tähendab, et pangad tunnistavad sellist lepingut. Kui võetakse hüpoteek, siis võetakse see just sellele osale, mille inimene on ostnud ja mis on plaanil kajastatud. Samasugust süsteemi kasutatakse ridaelamute müügil. Üheksakümnel protsendil kasutatakse.

Täpsustaksin uuesti. Meil on niisiis üks korter, kinnisvaraobjekt, mis on sisemiselt jagatud kaheksaks tükiks ja need tükid on müüdud. See tähendab, et ühes korteris, selle eri tubades elavad omanikud, kes on eri isikud. Nad on nende osade omanikud.

Jah, nad on kogu kinnisvara omanikud ja lepingus on täpselt sätestatud, mida nad ostsid.

Aga aadress on kõigil üks ja sama?

Jah.

Kuidas kommunaalmaksud ära jagatakse?

Kommunaalmaksud jagame me jah ära. Me saame arve. Igaühel on oma elektriarvesti. Igaühel on oma veemõõtja. Toas …

Juba praegu?

Jah. On ka üldised elektri- ja veemõõtjad. On näha, kes kui palju elektrit ja vett tarbis, on näha üldine tarbimine ning meie raamatupidaja arvestab kõik selle välja ning korteri kogusumma jagatakse vastavalt tarbimisele. Praegu teeb seda raamatupidaja. Kui maha müüakse viimane korter, siis hakkab sellega tegelema toosama viimane korter. Me anname selgelt teada, et see on nende kohustus. See kantakse ka notariaalsesse lepingusse. Arve saame ühistult, jagame korterite vahel ära, nemad maksavad meile, meie maksame ühistule.

Mulle on asi ikka veel pisut segane: ehitusluba teil veel ei ole, sest pole kõigi elanike nõusolekut, aga arvestid ja mõõtjad on juba paigas …

Elektriarvestid on sisemiseks kasutamiseks.

Kas see on kuidagi elektrimüüjaga kooskõlastatud?

Elektrimüüjaga pole vaja midagi kooskõlastada.

Aga kuidas need arvestid siis töötavad?

Suuepäraselt töötavad. Tähendab, on üldine elektriarvesti, mille näitudega me arveldame Eesti Energiaga, ja on sisemised arvestid sisemiseks kasutamiseks.

Kas ise panite üles?

Sisemiseks kasutamiseks. Selle jaoks ei ole Eesti Energia luba vaja.

Kui seaduslik see on - kui arvestada, et luba teil ju veel ei ole?

See pole sugugi esimene korter. See on seaduslik.

Seaduslik, sest on seaduslik, või seaduslik, sest pretsendenti ei ole?

See on seaduslik, sest see seaduslik. (Annab majade aadressid, kus on müüdud samasuguseid kortereid.) Seal on korterid juba müüdud.

Ja omanikuks on saanud inimesed samasuguse skeemi järgi, millest te kõnelesite, ning andmed on kantud kinnistusraamatusse?

Jah. No pisut seal erineb asi Sinimäest. Sinimäel on korter läbi kahe korruse, seal aga ühel korrusel.

Kui palju neis korterites tubasid on?

Võin eksida, aga kui mälu ei peta, siis Paldiski maanteel on kuus, Järveotsal kaheksa.

Kas nende korterite peale on nõudlust?

On. (Hakkab taas kõnelema firma pöördumisest riigikogu poole palvega muuta ehitusseadust.)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles