Odav Soome elekter jõuab vabalt Eestisse

FOTO: Repro

Eile lõunal, kui Elering võttis vastu Estlink2 merekaabli, voogas selle kaudu Soomest Eestisse juba ligi 600 megavatti (MW) elektrit. See on kaks korda suurem võimsus, kui suudab toota Auveresse ehitatav Eesti Energia uus elektrijaam.

«Tänasest võib öelda, et Eesti on üks osa Soome elektriturust,» kommenteeris eile uue merekaabli ehitajatelt vastu võtnud Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. «Uue ühenduse abil on meie tarbijatel võimalus osa saada Põhjamaade parematest elektrihindadest.»

Kui seni ühendas Eesti ja Soome elektrivõrke 350 MW võimsusega merekaabel, siis eilsest töötab ka 650 MW võimsusega Püssi-Anttila merekaabel. Elektribörsil hakkab selgelt silma, et viimasel kuul on hinnad Eestis ja Soomes olnud väga sarnased. Alates detsembrist on uut merekaablit katsetatud – hinna kõikumine annab aimu, millal on uues kaablis pinge sees olnud.

«Uus ühendus loob eeldused, et Eestisse tuleks juurde Põhjamaade elektrimüüjaid ja konkurents müüjate vahel peaks suurenema,» ütles Veskimägi.

Kuigi madalam elektrihind ja tihenev konkurents peaks olema tarbijale hea uudis, ei varja heameelt ka Eesti suurim elektritootja ja -müüja Eesti Energia.

«See on meile väga hea uudis, sest me saame rohkem müüa,» rõõmustas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. «Uus ühendus muutis meie turu oluliselt suuremaks, sest ega elekter ainult Soomest Eestisse liigu. Neid tunde, kui me oma hindadega turul löögile ei pääse, on ikka väga vähe.»

Kuigi Soomest tuli eile Eestisse pidevalt üle 600 MW elektrit, tootsid Eesti Energia elektrijaamad samal ajal elektrit 1500 MW. Elektrieksport Lätisse ulatus 700 MWni. Mullu tootis Eesti Energia ligi poole võrra rohkem elektrit, kui Eestis tarbiti.

Asjatundjate sõnul annab uus, 320 miljonit eurot maksnud merekaabel Eestile tunduvalt suurema kindluse, et ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel elektrihind kõrgustesse ei hüppa. Estlinki merekaablid, mille maksimumvõimsus on kokku terve gigavatt, saavad septembrini siiski töötada vaid 860-megavatise võimsusega, kuni valmib Kiisa avariielektrijaama teine osa. Eestlastel tuleks nüüd senisest suurema huviga oodata Soome Olkiluoto seni veninud tuumajaamade valmimist, sest uued suured tootmisvõimsused Soomes suruvad elektrihinda tulevikus alla ka Eestis.

«Ühenduste otsene kasu tarbijatele ongi, et need võimaldavad jätta ehitamata osa elektrijaamu, mis ei tasu ära väikesel elektriturul, aga oleksid vajalikud varustuskindluse pärast,» märkis Veskimägi.

Järgmise suure ühendusena on plaanis kolmas Eesti-Läti vaheline elektriliin, mis peaks valmima 2020. aastaks.

Tagasi üles
Back