Pangad plaanivad luua ühise rahaautomaatide võrgu
Täiendatud!

Иллюстративное фото.

FOTO: Mihkel Maripuu.

Swedbanki, SEB, Nordea Panga ja Danske Banki (Sampo Panga) Baltikumi üksused alustasid koostööprojekti, et analüüsida ühise ja kogu Baltikumi hõlmava sularahaautomaatide (ATM) võrgu loomise võimalikkust ja otstarbekust.


Analüüsi esimene etapp peab andma vastuse küsimusele, kas sellist projekti on üldse põhjust alustada ning kas see toob kasu klientidele ja pankadele. Kliendid saaksid senisest laiema «kodupanga» sularahaautomaatide võrgustiku ja seda kogu Baltikumis.

Pankade potentsiaalne kasu saaks tulla automaatide kättesaadavuse paranemisest ning võrgu haldamise ja tehingute töötlemise efektiivsuse tõusust.

SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu selgitas, et pankade klientide jaoks tuleks põhikasu sellest, et kliendi jaoks poleks sularahaautomaatidest raha väljavõtmisel enam nn võõrast automaati, mille kasutamise eest tuleks eraldi teenustasu maksta – kõik võrku kuuluvad ATMid oleksid kliendile kui enda panga omad.

Võrku kuuluvad sularahaautomaadid hakkaksid kandma ka n-ö neutraalset brändi. Vohu sõnul töötab sarnane süsteem näiteks Soomes (Otto süsteem), ka Saksamaal ja Belgias tegutsevad pangaülesed operaatorid, kes sarnast teenust pakuvad.

Ka Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask kinnitas, et kui projekt peaks jõudma eelanalüüsist kaugemale, siis ühtse võrgu puhul tänaseid ristkasutustasusid ei oleks. Milline saaks siis olema aga  täpne hinnatase, jääb iga panga otsustada ja seda pole enne analüüsi lõppu võimalik öelda.

Projekti esimeses etapis on tegemist eeltöö ja analüüsiprojektiga, uurimaks ühise automaatide võrgu ärilist ja tehnoloogilist võimalikkust. 2010. aasta mais saadeti välja esimene järelpärimine potentsiaalsetele teenusepakkujatele.

Suve-sügise jooksul järgneb saadud esialgsete pakkumiste analüüs ning kokkuvõtete tegemine, mille järel on võimalik teha otsuseid järgmiste sammude kohta.

Juhul, kui analüüsi otsus tuleb positiivne, valitakse sularahaautomaatide teenuse osutamiseks operaator ning pangad hakkavad seni ise osutatud teenust operaatorilt sisse ostma.

Nagu ütles ka Swedbanki esindaja, jääb hoolimata ühest teenusepakkujast teenuse hinda kujundama vaba konkurents, kuna iga pank jääb oma hinnakujunduses iseseisvaks. Kui analüüsi otsus näitab, et loodetud kasu nii pankadele kui klientidele võrkude ühendamisest ei teki, siis projektiga edasi ei minda. Eelanalüüsi tulemused selguvad 2010. aasta oktoobri lõpuks.

Käesoleval hetkel on analüüsi projekti kaasatud selle läbiviimise lihtsuse ja kiiruse huvides neli suurpanka, kes omavad Baltikumi ülest ATMide võrku.

Juhul, kui neli panka otsustavad ATMide ühisvõrgu rakendada, peab olema võimalik ka teiste pankade liitumine sellega. Seega ei ole ühisvõrguga seotud pankade arv tulevikus piiratud. Mida rohkem osalejaid, seda kuluefektiivsem süsteem peaks olema.

Neljal pangal on kokku Eestis 936, Lätis 604 ja Leedus 868 sularahaautomaati.


 

Tagasi üles