Viis kõige suuremat ajaraiskajat juhi töös

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väldi osalemist koosolekutel, mis sind ei puuduta. Pilt on illustratiivne.
Väldi osalemist koosolekutel, mis sind ei puuduta. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Kas sulle tundub, et asjad edenevad liiga aeglaselt ning sul ei jätku kunagi aega, et kõik plaanitu ära teha? Kui nii, siis ära võta lõivu väärtuslikust uneajast, vaid vaata kriitiliselt üle tegevused, millega päeva jooksul tegeled – sa võid üllatuda.

Juhtimisnõustaja Jim Alampi räägib Business Insideris, et sellise analüüsi tulemusena võib selguda, et tegeled päevad läbi mittevajalikuga. Eemaldades need tegevused oma päevakavast jääb palju rohkem aega tõeliselt olulise jaoks ning tööpäevad lõpevad mõistlikul ajal, mitte hilisööl.

Suurimad ajaraiskajad töö juures on tema sõnul viis alljärgnevat:

Koosolekud, mis sind üldse ei puuduta. Juhid peaksid eriti kiivalt kaitsma oma aega ning osalema ainult nendel koosolekutel, mis neid tõesti puudutavad. Kui sulle saabub järjekordne koosolekukutse, siis räägi kutsujaga, miks just sina peaksid sealt osalema. Seejärel leia keegi enda asemele, kes teeb sulle hiljem koosolekul räägitust kokkuvõtte.

Power Pointi presentatsioonid. Need on kui korporatiivmaailma kinnistunud pärisosa. Nende esitluste eesmärk peaks idee järgi olema diskussiooni tekitamine, mitte aga kuulamine, kuidas keegi loeb sealt teksti maha ning kuulajad igavlevad. Alamp soovitab PowerPointi esitluste puhul kasutada neid reegleid:

·        Saada esitlus kuulajatele viis päeva varem

·        Esitlusel peake olema mitte rohkem kui viis slaidi

·        Igal slaidil mitte rohkem kui viis olulist punkti

·        Kui esitluse eesmärk on inimeste või vahendite juurde küsimine, tuleb selle teema juurde tulla juba esimesel slaidil

·        Kuna kõik kuulajad on slaidid varem kätte saanud, siis välistatud on see, et hakkad neid inimestele jälle ette lugema. See oleks kvalifitseeritav solvanguna.

To-do listide tegemine. Alampi sõnul on olulisem koostada endale hoopis nimekiri asjadest, mida ei peaks tegema.

Lõputu küsimustele vastamine. Ühelt poolt peab juht vastama alluvatele küsimustele, kuid kas sa ikka pead vastama absoluutselt kõigile küsimustele, millele nad ise vastuseid ei tea? Vaevalt küll, sest kokkuvõttes tähendab see seda, et sa teed tööd, mida peaksid nemad ise tegema.

Töötajate pidev järeleaitamine. Kõik juhid tahaksid, et nende meeskonnas töötaksid ainult tipptegijad, kuid paratamatult satub hulka ka keskpäraseid ja nõrku töötajaid. Mõned juhid veedavad tohutult aega, et viimaseid nö järele aidata. Alampi soovitab sellele mitte üleliia aega raisata, sest nõrgast töötajast ei saa tõenäoliselt kunagi tipptegijat, küll aga võivad su tipptegijad tunda ennast halvasti, kui sa pidevalt kellegi järeleaitamisega tegeled.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles