Õnnelik pankur Erkki Raasuke
6. veebruar 2014, 00:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell on 8.15, kui annan kella City Plaza 16. korruse klaasukse taga. Fuajees asuv maja plaan jätab mulje, justkui oleks too korrus tühi. Tegelikult töötab seal LHV juhtkond.
Erkki Raasukese kabinet on üks vähestest, milles põleb tuli juba nii vara hommikul. Ta ütleb, et saabus enne kaheksat, sest pidi lapsed kooli viima. Ta ongi hommikune inimene, pühendunud tööloom.
Raasuke paistab olevat heas vormis, tema näost kiirgab värskust, kuskilt ei paista rusutust ega unepuudust, mida nägin mõnel puhul kriisi ajal. Trehvasin teda ka eelmisel õhtul Pirita suusarajal, kus ta liugles lustlikult uisusammul. Pikkade ühtlaste tõmmetega ja kiiresti nagu rakett. Spordimees on ta kõva, jooksutossud võtab reisile pea alati kaasa.
Raasuke paistab silma hea arvutajana, ei karda sõna võtta ja vaielda; räägib kiiresti ja loogiliselt ning pole ta mingi kuivik – huumorimeel on tal täiesti olemas.
Me ei tea kohtudes, et ta saab Valgetähe teenetemärgi. Ametliku põhjenduse kohaselt selle eest, et osales Eesti kaasaegse panganduse loomisel ja selle rahvusvaheliseks muutmisel ning andis panuse riigisektorisse.
Raasukese kabinetist avaneb võrratu vaade hommikupäikeses säravale Toompeale ja vanalinnale. Silmapiiril kõrgub Swedbanki peahoone.
Tolle panga heaks töötas Raasuke 18 aastat. Sattus sinna tudengina lehekuulutuse peale ning tõusis lõpuks tegevjuhiks ja sealt edasi Rootsis asuva emapanga finantsdirektoriks. «Vaatan Swedbanki tõsiselt ja soojalt. Veel tükk aega pärast sealt lahkumist ütlesin Swedbanki kohta meie. Olen uhke vilistlane,» ütleb ta.
«Erkki otsekohesus ja sisu (laenuna soome keelest) inspireerisid inimesi nii Hansapangas kui ka Swedbanki peakorteris,» kiidab Kristi Liiva, kes temaga ühel ajal Stockholmis töötas.
Kui endised kolleegid Rootsist Tallinnas käivad, võtavad nad ikka Erkkiga ühendust, et koos hommikust või lõunat süüa ja maailma asju arutada. LHV ja Swedbank on küll konkurendid, kuid nende maht erineb mitu korda. «Mängime eri liigades,» ütleb Erkki.
Raasuke tahtis LHV panga nõukogusse asuda juba 2011. aastal, kuid rootslased keelasid selle ära. Samamoodi läks veel paari kohaga. Raasukese lepingus oli töösuhte lõppedes pooleteise aasta pikkune keeld töötada konkureeriva ettevõtte kasuks, rootslased maksid talle selle eest kopsakat hüvitust.
Lõpuks kuulis tema kimbatusest majandusministeeriumi kantsler Marika Priske, kes kutsus Raasukese riigitööle. Tema karjääri jäid näiteks maanteeameti ajutise juhi koht, Estonian Airi päästmine ja ettepanek riigifirmade juhtimise ümberkorraldamiseks. Raasuke polnud mingi kõrk ametnik, vaid vehkis mõnikord 12–13 tundi tööd teha, ka nädalavahetused kulusid tööle. «See oli õnnis aeg, kui ta meil töötas,» kiidab Priske.
«Meil oli temalt palju õppida, eelkõige töökust ja süvenemist. Kui ta mõne asja enda peale võttis, siis jäägitu pühendumisega.»
Keeluaja lõppedes pöördus Raasuke pangandusse tagasi, ja paistab, et ta tunneb end nagu kala vees. LHV pank jõudis mullu esimest korda kasumisse ja Raasuke kavandab grupi äride laiendamist. Sellelgi ajal, kui presidendi kantselei teatas autasu andmisest, viibis ta lennukis – oli teel Lätti.