Korruptsioon krabab euroliidult 120 miljardit eurot aastas

Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström.

FOTO: AFP / Scanpix

Euroopa Komisjoni värske uuringu valguses on korruptsioon euroala võlakriisi kiiluvees süvenenud ning maksab ELi majandusele kaotatud maksulaekumiste ja välisinvesteeringute näol ligikaudu 120 miljardit eurot aastas. 

Uuring näitab, et korruptsiooni kasv mõjub laastavalt äritegevusele, vahendab Financial Times – kolmandik riigihangetel osalevaid ettevõtteid on korruptsiooni tõttu kõlbmatuks osutunud.

Ühtlasi leiti uuringu käigus, et ELi liikmesriigid on jätkuvalt hädas huvide konfliktidega poliitikute ja ettevõtjate vahel, mis ähvardab määrida bloki kui suhteliselt puhta ärikeskkonna kuvandit.

69 protsenti küsitletud 7842 ettevõttest ütlesid, et pististe pakkumine ja poliitiliste kontaktide kasutamine on kõige lihtsam viis avalike teenuste lepinguid saada.

Brüsseli reforminõuetest hoolimata on nn «kriisiriigid» siiamaani korruptsiooni köidikuis, selgub uuringust. Nii näiteks kurtsid praktiliselt kõik intervjuudes osalenud Kreeka, Itaalia ja Hispaania firmad, et nende kodumaal on korruptsioon laialt levinud.

Nagu tõdes Euroopa siseasjade volinik Cecilia Malmström, õõnestab korruptsioon demokraatia aluseid kõigis 28 liikmesriigis.

«Korruptsioon lõhub usaldust riigiasutuste ja demokraatia vastu, õõnestab meie siseturgu, pärsib välisinvesteeringuid, maksab maksumaksjaile miljoneid ning aitab organiseeritud kuritegelikel rühmitustel oma räpast tööd teha,» ütles Malmström.

Kõige korralikumad liikmesriigid oli uuringu valguses Taani, Soome, Luksemburg ja Rootsi. Halvas mõttes paistsid silma Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka.  

Tagasi üles