Inimesed ei taha uuendatud elektrivõrguga liituda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrguettevõtja Elektrilevi on Tallinnas uue pingesüsteemiga kvaliteetse elektrivõrgu ehitamiseks investeerinud 8 miljonit eurot. Kuna uue võrguga liitumine eeldab aga hoonete sisese elektrisüsteemi uuendamist, on huvi selleks vähene ja nii ähvardab ligi 30 000 elanikku lisaks elektri- ja tuleohule ka üha kasvav rikete hulk vanas võrgus.
3x220V ehk vana pingesüsteem on kasutusel mõnedes Tallinna linnaosades, kus madalpingevõrk on välja ehitatud 1930.–1960. aastatel. Enim on sellest ajast pärit elektrivõrku Kalamajas, Koplis, Kristiines, Pelgulinnas, Kadriorus ja vanalinnas. Vanal pingesüsteemil puudub kaitsemaandus, mistõttu ei toimi seal efektiivsekt rikkevoolukaitse. Elektririkke korral võib seetõttu elektriseadmetest või veetorudest saada elektrilööki.
Alates 2000. aastast on Elektrilevi sihipäraselt välja ehitanud uue pingesüsteemiga võrku. Uus pingesüsteem on 3x230/400V. Sellega on aastas liitunud kuni 100 hoonet ja tempo on paraku langev, kurdab Elektrilevi oma pressiteates. Kokku on vanal pingel hooneid veel umbes 1500, kus elab ligikaudu 30 000 inimest. Neist ligi poolel on võimalus uue pingesüsteemiga kohe liituda ja ülejäänute puhul ehitatakse uus võrk välja vastavalt klientide soovile sellega liituda.
Kuna hoonete vananenud elektrisüsteem suurendab elektrilöögi ja tuleohte ning vanas võrgus on järjest sagedamini elektrikatkestusi, soovitab Elektrilevi kõikidel vana võrguga ühendatud klientidel tungivalt uue võrguga liituda. Selleks saab Elektrilevi poole pöörduda Eesti Energia klienditeeninduse kaudu. Liitumine on kliendile tasuta, kuid eelnevalt tuleb vähemalt teatud mahus renoveerida ka majasisene elektrisüsteem.
“Hoonesisese elektrisüsteemi uuendamine on kohati probleemiks, mille juures majaelanike huvi vaibub. Soovitame aga siiski ka finantsasutustega nõu pidada ja kaaluda erinevaid lahendusi, mis võimaldaks elektrisüsteemi renoveerida. Alati ei ole küsimus aga ka rahas, vaid lihtsalt ei teata vana pingega seotud ohtusid ja võimalust uue võrguga liituda,” selgitas Elektrilevi liitumiste ja lisateenuste juht Ainer Tiitson.
Tema sõnul on kahe paralleelse võrgu ülalhoidmine ka ebaefektiivne. “Et võrgutasu kõige mõistlikumalt kasutada, siis praegu me vanasse võrku enam ei investeeri, kõrvaldame vaid rikkeid. See aga tähendab inimeste jaoks üha sagedasemaid elektrikatkestusi. Kui täna moodustavad vana pingega tarbimiskohad Tallinna võrguühendustest 0,8 %, siis rikete likvideerimise kuludest läheb siia 8 % ja see number on üha kasvamas,” lisas Tiitson.
Kui seni väljaehitatud uue pingega võrku on Elektrilevi investeerinud 8 miljonit eurot, siis ülejäänu väljaehitamiseks läheb veel umbes sama palju. Kui aga peaks uue võrgu asemel olemasolevat vana pingega võrku asendama hakkama, vajaks see investeeringuid koguni 22 miljoni euro ulatuses. Kui tarbijad aga hoonetesiseseid elektrisüsteeme ei uuenda, ei oleks sellel lahendusel erilist mõju.