Omaniku kogemus: kui mugav on Nissan Leaf pereautona

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektriauto
Elektriauto Foto: Karli Saul / SCANPIX

Nissan Leafi omanik, Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimees Mart Jesse on elektriautoga teinud oma argisõite alates 2012. aasta septembrist. Selle ajaga on ta läbinud umbes 15 000 kilomeetrit.

Kui läbisõit jääb päevas alla saja kilomeetri, on elektriauto Jesse kinnitusel täiesti otstarbekas valik. «Mina ei ole sellega kordagi tee peale jäänud ja talvel julgeb ka kõige käredama pakasega 60–70 kilomeetrit kindlasti ära sõita,» räägib ta.

Tallinna äärelinnas elava Jesse kolmelapselise perekonna jaoks on Nissan Leaf maasturi kõrval teine auto, mis on mõeldud pigem linnasõitudeks. «Eks külm kindlasti võtab märkimisväärse osa võimalikust läbitavusest ära, sest soojendusele kulub väga palju energiat, aga kindlasti ei ole tegemist autoga, mida osta emotsiooniostuna. Meie kaalusime perega väga kõvasti, kui seda ostsime,» arutleb Jesse.

Pärast 5000 kilomeetri läbimist tegi ta väikse kalkulatsiooni: keskmist kulu (päev ja öö kombineeritud) arvesse võttes läks tal elektrile 95,10 eurot. Seega mõjutas elektrikulu rahakotti tunduvalt vähem, kui seda oleks teinud vastava läbisõidu tarbeks bensiini ostmine.

Iga õhtu paneb Jesse Nissani liitiumioon­aku laadima ja sõidab hommikul täis akuga minema. «Kiirlaadijate võrku ei ole ma ise tegelikult kordagi kasutanud ega pea seda ka enda jaoks vajalikuks,» tõdeb ta.

Eelmisel sügisel käis omanik Leafiga regulaarses hoolduses, kus kontrolliti sõiduki seisukorda. Aku maht ei olnud väidetavalt aastaga vähenenud.

Jesse hinnangul on Nissan Leaf mugav ja hea sõiduauto. «Ta liigub väga vaikselt ning kuna akud teevad ta raskeks, siis on ta teel sujuv.»

Jesse arvates on elektriauto mõistlik soetada siis, kui elatakse eramajas, kus on mugavam laadida, kui see ei ole perekonna ainuke sõiduk ja mõlemad masinad on iga päev kasutuses (olemas on ka auto, millega vajadusel näiteks Võrru vurada) ning päevas ei kavatseta üldiselt sõita üle saja kilomeetri.

«Kui ei oleks nii suurt riigi toetust, poleks sel ostul mõtet. Koos toetusega tuleb auto kätte sama hinnaga nagu mõni teine samaväärne auto või isegi natukene odavamalt. Igakuine kulu on aga võrreldes samaväärse sisepõlemismootoriga autoga sisuliselt olematu,» arvab Jesse. Ta lisab, et kui elektriauto jääks pere ainsaks autoks, oleks laadimispunktide ajakulu tõttu mõistlik kaugemale sõita siiski juba ühistranspordiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles