Täistekst: Jürgen Ligi käivitab taas kärpemasina

Foto: SCANPIX

Ajal, mil oleme harjunud kuulma riigi korras rahaasjadest, on rahandusminister Jürgen Ligi sunnitud tulevasteks aastateks käivitama taas kärpemasina ja ministeeriumid peavad osa kuludest maha lõikama.

Uue riigikogu valimise eelsel aastal on äsja jõudnud riigiasutuste, ministrite ja kantsleriteni rahandusministri memo, mis puudutab kärpevajadusi nii tulevaks 2015. aastaks kui ka 2016. aastaks.

«Ei saa salata, et selline paber on laiali saadetud, ja see tuli täieliku üllatusena. See siis ongi korras rahaasjad,» oli üks valitsuskabineti liige irooniliselt hämmeldunud. Praeguse kava järgi tabab kärpehoop valusamalt haridus-, sisejulgeoleku-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonda.

Kärpeülesanded jagatud

Seis on rahandusministeeriumi jaoks üsna selge: eeskujulikust eelarvest on tuleval aastal puudu 55,8 miljonit eurot ja 2016. aastal 59,7 miljonit eurot. Rahandusministeerium on välja jaganud kärpeülesanded.

Mõned markantsemad näited: haridusministeerium peab oma kulust maha arvama 14 miljonit, siseministeerium ligi kümme miljonit, sotsiaalministeerium kuus miljonit, kultuuriministeerium viis ja majandusministeerium samuti viis miljonit eurot.

Samas suurusjärgus või veelgi valusam kärpeülesanne on kehtestatud kõigile 2016. aastaks, ainsana on kärpesumma veidi väiksem riigikogul ja majandusministeeriumi valitsemisalas.

Mitu valitsuskabineti liiget, kellelt Postimees rahandusministeeriumi paberile hinnangut palus, ei soostunud üldse rääkima. Haridusminister Jaak Aaviksoo, kelle haldusalasse tuleb suurim tagasilöök, ei soovinud samuti kommentaare jagada.

«Jah, olen seda paberit näinud, ja enne kui üldse midagi edasi mõelda, veel enam tegutseda, tuleb seda valitsuses arutada. Sellise ettepaneku olen teinud ja loodan, et kabinet leiab selleks ka aega,» ütles Aaviksoo.

Minister Jürgen Ligi sõnul ei tähenda kululaed sugugi veel valitsemisalade finantsplaane, vaid tegemist on väga tehnilise tähendusega lähtepositsiooniga, millest alustatakse eelarvestrateegia arutelu. Kõik ministeeriumid peavad oma finantsplaanid esitama 1. märtsiks. «Aprilli majandusprognoos võib omakorda muutusi tuua, aga üldiselt on reegel, et sel aastaajal avanev pilt ei meeldi kunagi mitte kellelegi,» ütles Ligi.

Ta toonitas, et kokku on valitsemisaladel kululagede järgi võimalik tuleval aastal kasutada 4,2 protsenti rohkem kui 2014. aasta eelarves. «Läbirääkimiste alustamise lähtepositsioon ei sisalda ühtki uut otsust ega prioriteeti, mis aga kindlasti tulevad,» tõdes Ligi. «Samas näitab kulutamise analüüs, et kokkuhoiuvõimalusi ministeeriumi haldusalades on.»

Järgnevad kõnelused

Sotsiaalminister Taavi Rõivas soovitas memost ja kuivadest kärpesummadest mitte väga ekstaasi sattuda. «Teame ju, et reaalne eelarve maht kasvab, teame, et eelarve protsess käibki selliselt, et kõigepealt pannakse paika baas, siis esitatakse lisataotlused, ja praegust vaheetappi lõplikuna võtta on ekslik,» leidis Rõivas.

«Hoopis eraldi teema on kõik need kulud, mis kasvavad automaatselt ehk arvestuslikud kulud sotsiaalministeeriumi valdkonnas, kus järgmisel aastal on kiiresti prognoositud kasvama pensionid, pensionide kasv on prognoosi kohaselt üle kuue protsendi, kuid seda see konkreetne teema ei puuduta, sest need tulenevad seadusest ja on automaatsed.»

Ta avaldas lootust, et nii nagu igal aastal, nii ka sel korral tulevad põhjalikud eelarve läbirääkimised, kus ministeeriumid esitavad oma lisataotlusi, arutavad need esmalt rahandusministeeriumiga läbi ja siis arutatakse ühiselt valitsuses, millised asjad on võimalik ellu viia ja millises mahus. «Tegemist on täiesti normaalse eelarveprotsessiga,» ütles Rõivas.

Senine praktika on aga näidanud, et valimistele eelneval aastal ei soovi keegi kärpida oma valdkonna kulusid ning kärpimine ja riigieelarve kokkusaamine võib osutuda vägagi keeruliseks.

Koomale tõmmata

Rahandusministeerium jagas välja 2015. aasta kärpeülesanded:*

Institutsioonid

•    Riigikogu – 489 476 eurot

•    Vabariigi Presidendi kantselei – 143 130 eurot

•    Riigikontroll – 154 184 eurot

•    Õiguskantsleri kantselei – 72 927 eurot

•    Riigikohus – 121 891 eurot

•    Riigikantselei – 194 263 eurot

Ministeeriumid

•    Haridus- ja teadusministeerium – 14,3 miljonit eurot

•    Justiitsministeerium – 3,6 miljonit eurot

•    Keskkonnaministeerium – 1,8 miljonit eurot

•    Kultuuriministeerium – 5 miljonit eurot

•    Majandusministeerium – 5 miljonit eurot

•    Põllumajandusministeerium – 1,6 miljonit eurot

•    Rahandusministeerium – 2,6 miljonit eurot

•    Siseministeerium – 9,6 miljonit eurot

•    Regionaalministri haldusala – 882 396 eurot

•    Kaitseministeerium – 0 eurot

•    Sotsiaalministeerium – 6 miljonit eurot

•    Välisministeerium – 2,4 miljonit eurot

•    Kokku umbes 54 miljonit eurot

*2016. aastal tuleb prognooside järgi kärpida veel 59,7 miljonit eurot.