Kiirlaenud valmistavad probleeme kuni 50 000 inimesele

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SMS-laen.
SMS-laen. Foto: Margus Ansu

Rahanduskomisjon jätkas tänasel istungil mullu oktoobris nelja komisjoni alustatud kiirlaenudega seotud probleemide käsitlemist. Eelmise arutelu jätkuna selgitasid asjaomaste ministeeriumide esindajad, kui kaugele on olukorra analüüsiga jõutud.

Komisjonile antud ülevaate kohaselt on reguleerimata laenuturu maht kasvanud aastas 30 protsenti ning senise mittetäieliku info põhjal on tagasimaksmisega raskustesse sattunud inimesi hinnanguliselt vähemalt 45 000-50 000, teatas riigikogu pressiteenistus.

«Reguleerimata laenuturu mahu märkimisväärne aastane kasv, maksehäires olevate kiirlaenunõuete suur üldarv ja kiirlaenude tõttu makseraskustes olevate inimest hulk ei luba lahendustega viivitada,» ütles rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Sester lisas, et jätkuvalt on päevakorras küsimused, et tarbijakrediidi taotlemisel oleksid seatud tingimused mõistlikkuse piires ja tagasimaksmised jõukohased. «Senised nõuded näiteks laenutaotlejate maksevõime kontrollile on küll olnud vajalikud, kuid pole siiski andnud soovitud tulemusi,» ütles ta.

Komisjonile anti ka ülevaade lähiriikide seadusandlusest. Sester nimetas hea näitena Soome regulatsioone, mis tuleks vajadusel eeskujuks võtta. Näiteks on Soomes seatud krediidikulukuse maksimaalseks määraks alla 2000-euroste laenude puhul umbes 51 protsenti, sissenõudmiskuludele on seatud alampiir ning laenusumma tarbijale ülekandmise keeld ajavahemikus kella 23st õhtul kuni kella 7ni hommikul. Samuti on Soomes tarbijakrediidi pakkujate register, nõuded teenuseosutaja usaldusväärsusele ja spetsiaalne riiklik sihtasutus, mis abistab võlgade ümberkujundamisel.

Sester täpsustas, et konkreetsete reeglite kehtestamise kõrval tuleb paralleelselt edasi liikuda ka nn. pehmemate meetmetega, nagu näiteks inimeste finantskirjaoskuse edendamise ja parema nõustamisega. Eestis praegu kehtiva regulatsiooni ja laenuvõtjate kaitsemehhanismi puuduseks nimetas Sester inimeste enese õiguste maksma panemise suurt kulukust. Samuti selleks vajaminevate teadmiste olemasolu eeldust.

Komisjoni istungil märgiti, et moodustatud on mitteformaalne töögrupp majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, finantsinspektsiooni ja tarbijakaitseameti esindajatest. Ühiselt arendatakse edasi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alustatud analüüsi ja töötatakse välja ettepanekud. Lähiajal minnakse analüüsi ja ettepanekutega valitsuskabinetti, kus eeldatavasti otsustatakse ettepanekud seadusandluse muutmiseks.

Võrreldes Euroopa Liidu ja lähiriikidega on Eestis kiirlaenukontorite tegevust reguleeriv seadusandlus üks liberaalsemaid ning ministeeriumide esindajate hinnangul on kiirlaenu võtnuid ligikaudu 130-140 tuhat inimest, kuid pangad on hinnanud mittereguleeritud tarbijakrediidi andjate teenuseid kasutanud isikute arvuks ka kuni 180 tuhat, vahendas riigikogu pressiteenistus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles