Eesti elektritoodang kasvas, tarbimine vähenes

Elektritoodang kasvas 11 protsenti.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Eelmise aasta kokkuvõttes vähenes elektri tarbimine Eestis ühe protsendi, moodustades kokku 8,1 teravatt-tundi. Elektri tarbimise languse peamiseks põhjuseks oli tavapärasest soojem sügis-talv, teatab Elering. 

Näiteks detsembrikuus oli Eesti elektritoodang 24 protsenti ja tarbimine 13 protsenti väiksem kui 2012. aasta samal kuul.

Elektritoodang kasvas 2013. aastal 11 protsenti 11,7 teravatt-tunnini, mis võimaldas koos suuremate ülakandevõimsustega Eesti-Läti vahel siinsetel tootjatel enam elektrit eksportida. Saldeeritud energiakaubandusbilansi alusel kujunes Eesti netoekspordiks kokku 3,6 teravatt-tundi, mida on 64 protsenti rohkem kui 2012. aastal.

Eesti ja Läti vahel liikus elekter 94 protsendil eelmise aasta tundidest põhjast lõunasse. Eesti-Soome ühendus töötas 67 protsendil tundidest suunal Soomest Eestisse, 30 protsendil tundidest Eestist Soome ning kolmel protsendil tundidest kaubandust ei toimunud.

Lätis kasvas elektri tootmine aastases võrdluses üheksa protsenti 6,1 teravatt-tunnini. Elektritoodangu kasvule aitas oluliselt kaasa suurenenud tootmine Riia koostootmisjaamades. Samas Daugava hüdroelektrijaamade toodang oli võrreldes prognoosituga oluliselt madalam seoses erakordselt veevaese aastaga. Elektri tarbimine kasvas Lätis möödunud aastal kolm protsenti, moodustades kokku 7,4 teravatt-tundi ning siseturu vajadusest suudeti kodumaise toodanguga katta 81 protsenti.

Leedu elektritoodang vähenes mullu viis protsenti 3,5 teravatt-tunnini. Tarbitud elektrikogus suurenes seevastu ühe protsendi võrra ning Leedu elektribilansi füüsiliseks impordiks kujunes ligikaudu seitse teravatt-tundi, mida on kuus protsenti enam kui aastal 2012. Leedu elektritarbimist kattis eelmisel aastal võrreldes 2012. aastaga oluliselt enam Eestis ja Lätis toodetud elekter, asendades impordi Venemaalt. Viimane vähenes eelnenud aastaga võrreldes neljandiku, moodustades 3,5 teravatt-tundi.

Kolme Balti riigi elektritarbimine kasvas möödunud aastal ühe protsendi ja moodustas kokku 25,9 teravatt-tundi, tootmine kasvas kaheksa protsenti 21,2 teravatt-tunnini. Kolme riigi summaarne elektrienergia defitsiit vähenes viiendiku 4,7 teravatt-tunnini ja moodustas kogutarbimisest 18 protsenti. Baltikumi puudujääk kaeti 32 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ning import kolmandatest riikidest moodustas vastavalt 68 protsenti. 

Tagasi üles