Ministeerium: eksportivates majandusharudes hakkab palk kasvama

Piimatööstuses on juba paremad ajad. Foto: Priit Simson

Rahandusministeeriumi teatel aeglustus 2009. aastal alanud kiire palgalangus selle aasta esimeses kvartalis.

Palgatasemete alanemine on kokku kestnud viis kvartalit järjest, kuid nüüd toimub ministeeriumi hinnangul stabiliseerumine. Palgatasemete kohandumist on soosinud Eesti tööturu paindlikkus, mis võimaldab tööandjatel vähenenud nõudlusele kiiresti reageerida.

Keskmise palga langus 2010. aasta esimeses kvartalis osutus mõnevõrra väiksemaks rahandusministeeriumi viimases majandusprognoosis oodatust. Edasistes arengutes on majanduse kasvurajale pöördudes oodata keskmise palga languse peatumist, mida toetab eksportivate harude palgakasv.

Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (26,9 protsenti) ning kinnisvaras (20 protsenti). Finants- ja kindlustustegevuse palgalangust mõjutab tulemustasude vähenemine võrreldes aastataguse ajaga.

Keskmine brutokuupalk kasvas kõige rohkem töötlevas tööstuses (4,1 protsenti), kus kiire palgakasvu tõi kaasa tootmismahtude kasv ekspordis, mis tulenes suurenenud nõudlusest välisturgudel. Keskmine brutokuupalk kasvas ka mäetööstuses (3,7 protsenti) ja energeetikas (1,7 protsenti), mille tingis suurenenud põlevkivi kaevandamine ja energiatoodete tootmine, samuti elektrienergia ekspordi kasv.

Esimeses kvartalis paranes ka põllumajanduse ja metsanduse olukord - kasvasid nii töötajate arv kui keskmine palk. Muutuse paremuse poole tõid kaasa suurenenud nõudlus ja hinnatõusud.

Tööviljakuse reaalkasv ehk loodud lisandväärtus ühe töötaja kohta oli esimeses kvartalis teist kvartalit järjest positiivne, ulatudes 7,3 protsendini. Kiire tööviljakuse kasvu tingis aeglustunud majanduslangus, kuid samaaegselt jätkuv hõive oluline vähenemine.

Tööturul leiab aset tasakaalustamatuste ja palgasurvete vähenemine - tööviljakus kasvab, kuid keskmine palk väheneb jätkuvalt.