SEB propageerib rohelisi võlakirju

SEB panga tegevjuht Annika Falkengren

FOTO: SCANPIX

Juhtiv Maailmapanga «roheliste» võlakirjade haldur SEB otsib endale teiste pankade seast aktiivselt partnereid, et kliimasõbralike ettevõtmiste finantseerimisele hoogu juurde anda.

Maailmapank emiteeris oma esimese rohelise võlakirja enam kui kaks aastat tagasi. Käesoleval kevadel on aga nõudlus kiiresti kosuma hakanud. Veebruarist alates on investeeritud summa tõusnud 60 protsenti, 1 miljardi dollari juurest 1,6 miljardi dollari peale.

Käibevõlakirjade arv on kasvanud neljalt kahekümnele ning tooteid pakutakse nüüd mitmes erinevas valuutas.

SEB, kes kliendinõudlusele vastu tulle koostöös Maailmapangaga rohelised võlakirjad välja arendas, on valdkonnas juhipositsioonil. Nende hoolde on usaldatud 90 protsenti rohelistest investeeringutest.

Rohelised võlakirjad, mille abil finantseeritakse kliimasõbralikke projekte arenevatel turgudel, on meelitanud ligi näiteks sellised suured institutsionaalsed investorid nagu Ameerika pensionifondi New York Common Retirement Fund ja Calofornia õpetajate fondi CalSTRS, lisaks ka Rootsi teise ja kolmanda riikliku pensionifondi AP2 ja AP3.

Et kasvavast huvist kasu lõigata, otsib SEB kõikjalt maailmast panku, kes nendega kampa lööksid, et väärtpabereid laialdasemalt levitada ja endale roheliste võlakirjade turul juhtiv positsioon kindlustada.

«Meil on küll teerajajana teatud eelised ja juhipositsioon, kuid regionaalpangana oleme siiski piiratud. Üksi me maailma äärteni ei jõua,» ütles SEB kommertspanganduse säästva tootearenduse juht Christopher Flensborg.

Kuigi turg on esialgu väike, peab SEB võimalikel konkurentidel juba valvsalt silma peal. «Kliimateadlikke võlakirju» turustab tasapisi näiteks Euroopa Keskpank.

Flensborgi teada on sarnaste võlakirjade arendamisega katsetanud ka mõned teised pangad, kes aga siiani investorites märgatavat huvi äratada pole suutnud.

SEB otsib partnereid paigus, kus nad ise esindatud pole, eriti aga Lõuna-Euroopas, teatud Aasia piirkondades ja USAs. Mõned tehingud on juba õnnestunud sõlmida selliste pankadega nagu Credit Suisse ja Zürcher Kantonalbank.

«Kui me piirduksime piirkondadega, kus me ise tegutseme, jääksid rohelised võlakirjad nišitoodeteks. Kuid me tahame, et sellest kujuneks tõeline turg. Me võiksime ka ise suuremate asutusteni jõuda, kuid laiema turu haaramiseks vajame me partnereid,» ütles Flensborg.

Tänase seisuga on peamisteks investoriteks USA ja Rootsi asutused, kes on esindatud vastavalt 30 ja 40 protsendi ulatuses.

Flensborg sõnutsi võivad investorid arvestada riigivõlakirjadest 15-25 baaspunkti kõrgemate tootlustega. Enamik investeeringuid olevatki tehtud riigivõlakirjade arvelt.

Samas tunnistab Flensborg, et peamiste Euroopa investorite hulgas on selgitustöö veel samahästi kui tegemata.

Suur töö ootab veel ka omaenda «tagahoovis». Nimelt ei ole SEB rohelise projektiga veel liitunud Norra valitsuse pensionifond Global, kes on juba pikemat aega vastutustundliku investeerimise poolest silma paistnud. Samas on norrakad mullu asutatud 20 miljardi Norra krooni suuruse keskkonnainvesteeringute programmi raames ka roheliste võlakirjade varianti arutanud.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Tagasi üles