Sanktsioonid purevad Iraani naftatoodangut

Nafta rafineerimistehas.

FOTO: SCANPIX

Iraani naftatoodangu maht on tänu sanktsioonidele ja investeeringute vähesusele langenud vähemalt 300 000 barreli võrra päevas ning riik kaotab seeläbi miljardeid dollareid.

Iraani ja Lääne ekspertide sõnutsi on põhjuseks venitamine uute maardlate arendamisega ja paljude olemasolevate puurkaevude vilets seisukord.

«Tõenäoliselt on naftatoodangu maht kukkunud 300 000-400 000 barreli võrra päevas,» ütles üks endine mõjukas Iraani valitsusametnik.

Kui kaua langus luba kestnud on, pole päris selge. Naftatööstuse ekspertide hinnangul algas allakäik siis, kui Mahmoud Ahmadinejad 2005. aastal presidendiks sai.

Tol ajal oli Iraani naftatööstuse tootmisvõimsus ligikaudu 4,2 miljonit barrelit päevas, tänaseks on sellest alles jäänud 3,8-3,9 miljonit. Üks peamisi põhjuseid on olnud valitsuse otsus vallandada mitmed töösturharu kogenud juhid.

Keskpanga viimastest andmetest võib välja lugeda, et tegelik toodang jääb isegi langenud mahule oluliselt alla. Mullu teises kvartalis tootis Iraan 3,53 miljonit barrelit, 2005. aastal aga 4,1 miljonit barrelit päevas.

Iraani naftaministeerium on tootmisvõimsuse langust kategooriliselt eitanud.

Finantskaotusi on mõnevõrra pehmendanud gaasi eksport. Endine ametnik ütles, et Iraan müüb iga päev 320 000 barreliga võrduva koguse gaasikondensaate, mis aitab «naftatulude langust mõnevõrra varjata».

Iraani on nafta- ja gaasivarudelt maailmas teisel kohal, kuid vajab toodangu tõstmiseks välisinvesteeringuid. Ametlik eesmärk on toota 2015.aastaks 5,1 miljonit barrelit naftat ja 1 miljard kuupmeetrit gaasi päevas.

Naftaminister Massoud Mir-Kazemi on parlamendile öelnud, et Iraan peab igal aastal investeerima energiasektorisse vähemalt 25 miljardit dollarit. Vastaselt korral valitseb oht, et riigil tuleb lõpuks ise naftat importima hakata. Tuumaambitsioonide tõttu kehtestatud sanktsioonide tõttu on välisinvesteeringud aga kokku kuivanud, samuti on Iraanil raskusi Lääne naftatehnoloogia hankimisega.

Suured Lääne naftafirmad nagu näiteks Prantsuse Total ja Royal Dutch Shell on USA trahvide tõttu Iraani energiasektori arendamisest keeldunud. Hiina firmad on küll sõlminud mitme miljardi dollari suurusi lepinguid, kuid ekspertide sõnutsi ei ole neist projektidest eriti kasu olnud. «Hiina võtab Lääne hinda kuid pakub madala kvaliteediga tooteid. Lisaks tehakse tööd kommunistidele omase aeglusega,» ütles endine valitsusametnik.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Tagasi üles