Kaubamärgitandril kestavad mõned võitlused aastaid

Liisu Arumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tere Sõpruse sulatatud juustu pakend sarnaneb Estoveri Eesti juustu sulatatud juustu topsiga.
Tere Sõpruse sulatatud juustu pakend sarnaneb Estoveri Eesti juustu sulatatud juustu topsiga. Foto: SCANPIX

Toiduainetööstuses on konkurents suur ning juhtub ka, et võetakse snitti konkurendi tootest, mis tarbijate seas populaarne on.

Täna avaldas Postimees loo sellest, kuidas Tere piimatööstus üllatas uute juustutoodetega, mis on Estoveri toodetega äravahetamiseni sarnased, kuid just piimatööstuses võib neid näiteid veelgi tuua.

1998. aastal käis meediast läbi vaidlus, mille üheks osapooleks oli samuti Estover, seekord küll süüdistatava rollis. Eesti Kuldset Juustu tootnud E-Piim süüdistas sarnase nimetusega juustu turustavat Estoveri seaduste ja kaubandustegevuse heade tavade rikkumises.

Toonane E-Piima finantsdirektor Taavi Aas ütles, et Estoveri juustul on nende juustuga liialt sarnane, tarbijaid eksitav nimetus. Tema sõnul tekitas segadust ka see, et pakendil kasutati E-Piima kaitstud kaubamärki «Neiu pea».

2012. aastal üritas Tere kaaperdada Maag Piimatööstuse brändi Farmi kuuluvat lauset «Terve Eesti Kiidab». Nimelt andis Tere patendiametile sisse taotluse registreerda punastes ja valgetes värvides logo «Terve Eesti kiidab! TERE». Maag Piimatööstuse turundusjuhi Ruta Kallaspooliku sõnul polnud nemad kahjuks seda lauset patenteerinud ning uskus, et Tere soovib hakata pigem Maagilt lause kasutamise eest raha nõudma, kui seda ise kasutama. Tänaseks on Tere oma taotluse tagasi võtnud.

Kaubamärgivaidlustest toiduainetööstuses võib näiteid tuua veelgi. 2010. aastal rahuldas Riigikohus Hiphop OÜ kaebuse AS Uvic vastu, mille kohaselt registreeris Hiphop 2005. aasta 1. märtsil kaubamärgi «MAMMA MIA», kuid Uvic hakkas sama aasta märtsis Eestis tootma ja müüma «Mamma-Mia Pelmeene».

Samuti on kohtus vastamisi läinud Läti alkoholitootja Latvijas Balzams ning Eesti osaühing Fontan RV kaubamärgi «Sovetskoje Igristoje + kuju» osas. Latvijas Balzamsi väitel esitas nende õiguseellane Rigas Vini 1997. aastal taotluse kaubamärgi registreerimiseks ning see taotlus rahuldati, kuid 2001. aastal otsus tühistati, kuna tööstusomandi apellatsioonikomisjon leidis, et kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud Tbilisi rahvusvaheliselt veinide konkursilt 1965. a võidetud medal, mida kaubamärgi taotleja ei ole tegelikult võitnud.

Loomulikult vaidlustas Latvijas Balzams otsuse viidates sellele, et kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud medal, mille võitis hageja õiguseellane, kuid selle vaidlustas omakorda Fontan RV väites, et kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud medal, mida hageja õiguseellane ei ole võitnud ning see on tõendatud asjaoluga, et Riia Veini- ja Vahuveinikombinaat ei osalenud Tbilisi 1965. aasta veinikonkursil. Lõplikku tõde veel selgunud pole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles