Eestlased soovivad säästmise populariseerimiseks meediakampaaniat

Eestlaste säästud.

FOTO: Pm

Inimesed on küll valmis säästma, aga säästmisharjumuse tekkeks on vaja abistavat kätt või päästikut, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis värskest uuringust. Paljude jaoks sai päästikuks valus õppetund, mille tõi endaga kaasa masu.

Täna tutvustab poliitikauuringute keskus Praxis värsket uuringut «Säästmisega seotud käitumuslikud aspektid ja eestlaste säästukäitumise mõjutamise võimalused».

«Inimesed ei teadvusta, et pensionieas tekib suur lõhe oodatava sissetuleku ja tegelikkuse vahel,» kommenteeris uuringu eesmärki üks selle autoreid, Praxise analüütik Maris Rell. Peale tema osalesid uurigu koostamisel Anne Jürgenson, Mihkel Nestor ja Priit Tinits, uuringu tellis Swedbank.

«Praegune pensionisüsteem võimaldab 40 protsenti olemasolevast sissetulekust, aga inimesed usuvad või loodavad, et hakkavad saama rohkem,» sõnas Rell.

Uuringus küsitletud inimesed on ühel meelel, et inimeste üldine teadlikkus säästmisest on küllaltki suur. Leiti, et säästmisharjumus peaks alguse saama kodust vanemate eeskujuga, aga suur roll on ka koolil.

Kõige paremaks ideeks uurijate pakutud lahendustest pidasid fookusgruppides osalenud inimesed meediakampaaniat säästmise populariseerimiseks. Menukas oli ka kulude näitlikustamine ehk nn sildi lisamine tehtud kulutustele, aga näiteks noored eestlased pidasid seda peaaegu üksmeelselt halvaks mõtteks.

«Mina proovisin ka seda. See tekitabki stressi, kui sa näed, kui palju sul kulub mingi mõttetu asja peale,» ütles üks vastaja.

Tagasi üles