Enamik juhte mõistavad (olgu kasvõi ainult teoorias), et rahulolevad töötajad on produktiivsemad ja tublimad töötajad kui masendunud inimesed. Sellepärast teevadki paljud ettevõtted jõupingutusi, et muuta oma töötajaid rahulolematuks. Paraku ei täida mitte kõik need sammud eesmärki, kirjutab Inc.com.
Just nii selgub Harvardi ülikooli teadlase Matthew A. Killingsworthi uuringust. Ta kogus inimestelt andmeid nutitelefoni rakenduse abil, mis võimaldas neil reaalajas oma tundeid sh õnnetunnet ja rahulolu hinnata. Kõige üllatavam uurimuse juures oli see, et inimesed on kõige õnnelikumad, kui nad on millelegi keskendunud ning n-ö voos, ja rahulolematud siis, kui nende mõtted ringi uitasid, tegevustel puudus pidepunkt või oli igav. Ehk et pole väga vahet, millega me tegeleme, kuid kui oleme sellele keskendunud ning see ei ole igav, siis tunnevadki inimesed end õnnelikuna.
On firmasid, kes on töötajate õnnelikuna hoidmise nimel töökohad muutnud justkui mänguväljakuteks. Võimalus kontoris videomänge mängida võib küll muuta inimesi õnnelikumaks, kuid seda emotsiooni ei saa automaatselt üle kanda produktiivsuse suurenemisse.
Töötajatele meelelahutamisvõimaluste pakkumise asemel peaksid juhid selle uurimuse valguses mõtlema pigem, kuidas muuta töö inimeste jaoks haaravaks ning seeläbi teha inimesi ühtaegu nii õnnelikumaks kui ka produktiivsemaks. Siin on neli lihtsat mõtet, kuidas seda teha.
Ära koorma inimesi tööga üle. Kui inimesed on tööga üle koormatud, siis automaatselt keskenduvad nad mõtetele, kui palju tohutust tööhulgast on jäänud veel teha, selle asemel, et fokuseerida töö võimalikult hästi tegemisele.
Ära anna inimestele liiga vähe tööd. Juhtub aga, et annad oma töötajatele liiga vähe ülesandeid, hakkavad nad igavuse täitmiseks otsima kõrvaltegevusi. Nii hakataksegi levitama kuulujuttusid, tegelema töö ajal hoopis mängimisega jne. Seejuures on nad rahulolematud.
Kõrvalda töökohalt segajad. Kärarikkas avatud kontoris on väga raske keskenduda, sestap tasuks ehk kontori kujundust muuta. On firmasid, kus on sisse seatud n-ö vaiksed tunnid ning ajaperioodid, mil on üksteisele e-kirjade saatmine keelatud. Kõik selleks, et võimaldada inimestele tööaega, kus puuduvad välised segajad.
Rakenda paindlikku töötamist. Võimalus endale ise tööaeg määrata, töötada kontorist eemal ning töökorraldus, mis ei sunni inimesi poolhaigena töötama, võimaldab neil paremini toime tulla n-ö isikliku elu segajatega ning taas leida töötegemiseks parim aeg.