President Nicolas Sarkozy, kantuna soovist tõsta riigi usaldusväärsust, teatas eile plaanist viia põhiseadusse sisse riigieelarve puudujäägi vähendamise reegel.
Prantsusmaa muudab puudujäägi pärast põhiseadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sarkozy sõnutsi sätestab reegel, et alates 2012. aastast võimule tulevad valitsused peavad koostama siduva ja kohustustusliku viieaastase strateegia struktuurse defitsiidi kärpimiseks. Samuti tuleb neil panna paika tähtpäev eelarvetasakaalu saavutamiseks.
Teadaanne langeb ajaliselt kokku Saksamaa valitsuse üritusega survestada eurotsooni riike, et nood võtaksid vastu Saksa eelarvetasakaalu seaduse kohalikud versioonid. Mis oleks vaid üks paljudest ettepanekutest, mis sakslastel eurotsooni finantsdistsipliini tugevdamiseks tagataskus on.
Prantsuse seaduse üksikasjad ei ole veel selged, kuid ilmselt tuleb lõpptulemus siiski Saksa reeglitest leebem. Sealmail on nimelt alates 2016. aastast keelatud riigieelarvega sisemajanduse kogutoodangu suhtes enam kui 0,35 protsendiga minusse minna.
Kavandatav reegel seoks küll ametisseastuva Prantsuse valitsuse kindla trajektoori ja tähtpäevaga, mil puudujääk nulli peaks jõudma, kuid järgmiste valitsuste jaoks ta siduv ei oleks.
Paljud Prantsuse poliitikud, analüütikud ja ametnikud on eelarvetasakaalu reeglite suhtes skeptilised ja väidavad, et see lähenemine on ebademokraatlik. Nad näevad ka ohtu, et reeglid võivad tulla niivõrd jäigad, et kisuvad maa langusperioodidel deflatsiooni – või siis jälle nii lõdvad, et lasevad end kuritarvitada.
Nende murede vahel üritabki president nüüd laveerida. Paremtsentristlikus UMP valitsusparteis võidab siduv reegel üha enam poolehoidjaid. Sarkozy ütles, et tema valitsus üritab saavutada parteideülese konsensuse, võttes aluseks endise Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori Michel Camdessus’ poolt väljakäidud valikuvõimalused, mille too juunikuus esitab.
Sotsialistidest opositsiooni eestkõneleja majandusküsimustes Michel Sapin ütles: «Nüüd, kus tal olevik käest libisema hakkab, pöördub ta tuleviku poole ja laob kohustusi teiste peale.»
Selle kohta, mida ta ise tänavu eeldatavasti 8,2 protsendini roniva puudujäägi kärpimiseks ette võtta kavatseb, mainis Sarkozy vaid ühte uut üksikasja. Keskvalitsuse rahaline abi kohalikele omavalitsustele külmutatakse. Seda siis lisaks juba varem tehtud otsusele külmutada keskvalitsuse sularahakulutused aastatel 2011-2013.
Küll aga on tal veel selgitamata, kuidas ta kavatseb remontoda pensioni-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi, mis tänavu 30 miljardi euroga miinusesse põrutab.
Copyright The Financial Times Limited 2010.